Postitused

Siin näed kõiki selle kasutaja tehtud postitusi, mis asuvad foorumil, millele ka sul on ligipääs.


Postitused - tinz

Leheküljed: [1] 2 3
1
Üritused / Vilsandlaste päevade kava 2013
« : 13:58 09.05.13 »
Kadri palvel edastan tänavusuviste vilsandlaste päevade kava. Küsimuste puhul pöörduda Kadri Kullapere poole.


2
Üritused / Uue paadi nimekonkurss!
« : 12:53 12.03.12 »
Vilsandi uus paat on peaaegu valmis ning vald kuulutas välja nimekonkursi.
Konkursiteate leiab valla kodulehelt, www.kihelkonna.ee.

Oma ettepanekuid saab saata nii sealtkaudu kui ka siin. Mis seni meilitsi välja said pakutud, saatis Neeme juba edasi.

Jätkuvalt loovat ja lehvitavat vaimu, pakkuge aina edasi! (Muidu pannakse mingi jama ja kui ise ei osalenud, pole kedagi süüdistada...)


4
Üldine arutelu / Re: VARASTATUD PAAT!
« : 15:19 17.07.11 »
Meil on heameel teatada, et paat jõudis pisut pleekinult, kuid muidu tervelt koju tagasi. Ilmselt oligi lõbusõidul käinud ning päris kuritahtlikke varganägusid saarel ei leidu. Või noh, kui oli, siis nüüd nad sõitsid minema.

Tiina

5
Seoses turismihooajaga mõningad tõsiasjad, mida saarele tulijail tasuks meeles pidada. Karm, aga tõsi:

1. Saarel ei ole poodi. Mida vajate, võtate ise kaasa. Saarel ei ole ka sööklat ega kohvikut.
2. Saarel ei ole ühistransporti. Liikumine omal jõul.
3. Lõkke tegemine lubatud vaid kahel telkimisplatsil ja turismitalude territooriumidel vastava kokkuleppe alusel. Tuleoht on väga suur, PÄRISELT KA. See ei loe, et meri on siinsamas, teisel pool kadastikku.
4. Peale kahe turismitalu muid teenusepakkujaid ei ole. (Vt ka punkt 1.) Samas, sadamas on RMK majake.
5. Jalgsi üle laidude tulles peab arvestama pika vantsimisega: saare servale jõudes on veel mitu kilomeetrit minna, enne kui tohib telgi püsti panna. (Vt ka punkt 2.)

Ja see bussipeatus, see on suveniirse olemusega. Palun ärge küsige, mis kell buss läheb. Vastus on standardne: kell kolm (aastanumbrit täpsustamata).

________________

Dear visitors, please bear in mind:
There are no grocery stores on the island. No cafeterias or restaurants, either.
There is no public transport on the island.
There are only two places where to put your tents and make fire. These are not the first places you put your feet when coming on foot over the islets. Lots of marching ahead.
There are two farms that offer lodging and some catering. No other services available on the island. (But there is a free, if basic, lodging available in the harbor. No booking, mind you, it might be full.)
Sad but true.

6
Üldine arutelu / VARASTATUD PAAT!
« : 22:04 13.06.11 »
Vahemikus 9. juuni hommikust kuni 13. juuni pärastlõunani varastatud Väike-Vilsandilt Vanasadamast kummipaat Bush K-400 numbrimärgiga VLB-760. Paat on hall, number on küljele kirjutatud valge värviga ja kulunud. Paadil on 15 hj 4-taktiline Mercury mootor, millele on peale kraabitud "Vahemere talu". Kaldal on köis läbi lõigatud (ankur on maha jäänud).

Võimalik, et selle varastasid mitte kõige kainemad kodanikud lõbusõiduks. Kes näevad kusagil sellist paati või sellest midagi kuulevad (nt müük vms), palun teatage kas Surrale tel 56 666 565 või Tiinale, tel 56 903 333.

7
Üritused / Vilsandi päevade kultuuriprogramm
« : 21:20 11.04.11 »
NB! Kava on esialgne ja võib muutuda!

Kultuuriprogramm:

15. juulil kell 20.00 Laulu ja pillimängu õhtu Bioloogiajaama hoovil

Meeleolu loovad: Puhkpilliorkester Saku ja kitarristid Aldo Järve juhatusel

 

16. juulil kell 16.30 Vilsandi I Laulupeo rongkäik Tolli talu väravast Bioloogiajaama

17.00 Vilsandi I Laulupeo kontsert

Laulupeol esinevad: Pagana Segakoor, peadirigent Kalev Lindal; EÜE Väinamere segakoor, peadirigent Indrek Vijard; Tartu Rahvaülikooli segakoor, peadirigent Lauri Breede; Kihelkonna segakoor, dirigent Imbi Kolk; Puhkpilliorkester Saku, peadirigent Ants Reinhold.

 

21.00 Simman Kulpri rannas

Meeleolu loovad: Pagana pillimehed; Puhkpilliorkestri Saku; Väinamere EÜE band ja kitarristid Aldo Järve juhatusel

 

17. juulil kell 11.00 Tolli talu hoovil äratuskontsert „Kõik puhuvad!“, Puhkpilliorkester Saku, dirigent Ants Reinholdi juhatusel

 

29.10.2010 toimunud üldkoosolekul lepiti kokku, et saarerahvas ja pealtvaatajad toetavad kultuuriprogrammi korraldamist lunastades 10€ maksva pileti ( lastele tasuta). Piletid on saadaval alates 1.maist Margiti, Neeme ja tõenäoliselt ka paadimeeste käest.

8
Üritused / Talgud 30. aprillil
« : 18:50 06.04.11 »
Saarevanem ootab talgulisi 30.aprillil kell 10 vaatetorni all ja loodab, et juba kell 13 saavad kõik asuda koduste toimetuste kallale.

Puhastame mõne teeserva ja korrastame laulupeoks kavandatud platsi ümbruse. Kaasa võta sõbrad ja endale jõukohane tööriist.

Osalemisest palutakse teatada saarevanemale aadressil Neeme.Rand@ametikool.ee.

Kohtumiseni!

9
Maaleht kirjutab, et vahepeal vaibunud plaan, mille käigus OÜ Suviste Põllumajandussaadused (!) kavatseb Kõrusele hiiglasliku läbula rajada, on vaikselt jälle tuure kogumas. Arvestades, et juba praegu on keskmisel suveõhtul Kõrusel toimuv kõik kenasti kuulda, paneb see uudis kõrvad päris kõvasti liikuma.

Kes teemast täpsemalt teab? Asun uurima...

___________________________________________________________________
http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/kahe-tule-vahele-jaanud-kihelkonna-vald-ei-saanud-abi-ka-oiguskantslerilt.d?id=43386943



Kahe tule vahele jäänud Kihelkonna vald ei saanud abi ka õiguskantslerilt


Osaliselt Natura alale plaanitava hiiglasliku arenduse küsimuses juriidilisse lõksu jäänud Kihelkonna vallavalitsus ei saanud sisulist abi ka õiguskantsler Indrek Tederilt.

 

“Õigusalane nõustamine, õigusabi andmine ja õigusliku hinnangu andmine mingitele asjaoludele väljaspool oma ametiülesandeid ei kuulu õiguskantsleri pädevusse,” teatas Indrek Tederi kantselei Kihelkonna vallavanemale Raimu Aardamile, kirjutab Saarte Hääl.

Aardam pöördus märtsi keskel Indrek Tederi poole Kõruse küla Joeli, Uue-Silje, Sinilille ja Lagle kinnistu detailplaneeringu küsimuses. Nimelt on Kihelkonna vald jäänud AS-i Pöyry Entec poolt juba 2008. aastal koostatud planeeringu osas kahe tule vahele, sest arendajat esindav juriidiline raskekahurivägi Glikman & Partnerite näol väidab vallale ühte, kõik riigiametnikud aga risti vastupidist.

Vald eeldab planeeringu teostumisel osaliselt Natura alale jäävatel kinnistutel olulist keskkonnamõju — plaanitakse ju sinna täismõõtmetes golfiväljakut, tenniseväljakuid koos juurdekuuluvate hoonetega ja koguni 8-korruselist spaahotelli. Seepärast algatas vald planeeringuga seoses keskkonnamõju strateegilise hindamise, kuid arendaja esitas planeeringu vallavolikogule vastuvõtmiseks ilma KSH aruandeta.

See asjaolu on tekitanud planeeringu menetlemisel tõsise tõrke, sest Raimu Aardami sõnul on nii maavalitsus, keskkonnaamet, siseministeerium kui ka SA Keskkonnaõiguse Keskus öelnud, et ilma aruandeta ei saa volikogu planeeringut vastu võtta. Sama on kinnitanud Saarte Häälele eelmine keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, kes avaldas, et aruanne ei oleks arendajale soodne ja seepärast soovitaksegi sellest mööda minna.

Projekti veab eraisikuna pankrotistunud Üllar Õun ettevõttega Suviste Põllumajandussaadused ning vallaga vägikaika vedamiseks on palgatud AB Glikman & Partnerid. Advokaadibüroo juriidilises hinnangus öeldakse, et KSH aruannet ei pea esitama enne detailplaneeringu vastuvõtmist ja et Kihelkonna volikogu viivitus detailplaneeringu vastuvõtmisel on õigusvastane.

“Kuna seadus ei näe ette kohustust, et KSH aruanne tuleb esitada vallale planeeringu vastuvõtmise ajaks, siis puudub vallal ka õigus seostada planeeringu [vastu]võtmist KSH aruande olemasolu ja esitamisega,” väidab vandeadvokaat Leon Glikman.

Ta mainib oma 10-leheküljelises kirjas ära ka selle, et projekti edasine n-ö pidurdamine võib vallale maksma minna miljoneid kroone, kui arendaja otsustab esitada kahjunõuded. Glikman soovitab, et kui volikogu peab KSH aruannet vajalikuks, peab ta selle ise tellima.

SA Keskkonnaõiguse Keskus jurist Elina Saunanen viitas aga, et “Kihelkonna vald ei või kujunenud olukorras detailplaneeringut vastu võtta, kuna puudub heakskiidetud KSH aruanne ja keskkonnaameti kooskõlastus planeeringule”.

10
Üldine arutelu / Re: head uut aastat
« : 00:22 02.01.11 »
Küti paistis nagu vanaviisi olevat, ehkki hanged tee peal on ligi vööni. Ukse panime ka kinni. Püsivaid kahjustusi kusagil näha polnud, aga ega selle lume alt üldse palju näha polnud.

11
Üritused / Re: enne külma....
« : 17:56 12.08.10 »
Vaata paar teemat allapoole, 14 augusti matka- ja muusikaüritust!

12
Panen üles koosoleku protokolli. See annab märksõnade vormis ülevaate sellest, millest koosolekul räägiti ja mida kohaletulnud olulisemaks pidasid. Teemaderingi saab kahtlemata laiendada. Omapoolsed kommentaarid ja ettepanekud paluti saata hiljemalt 29. juuliks aadressil Kaupo Kohv, kaupo@elfond.ee

Huvilistele on võimalik edastada ka Kihelkonnas ja Lümandas toimunud koosolekute protokollid.


_____________________________________________________________

Vilsandi rahvuspargi kaitsekorralduskava algatuskoosolek.
20.07.2010
Vilsandil

Protokollis Liis Kuresoo

Koosoleku avas Keskkonnaameti looduskaitse juhtivspetsialist Marju Erit, kelle sõnavõttele järgnes Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialisti Gunnar Rauni ettekanne kaitsekorralduskava ülesehitusest ja koostamise printsiipidest. Koosoleku grupitöö osa juhatas sisse Kaupo Kohv Eestimaa Looduse Fondist.

Kohapeal kerkinud küsimused

Küsimus: Miks kaitsekorralduskavadega kiirustatakse? Rahvuspargis on enam väärtusi, kui loodusväärtused, need võivad kiirustades jääda tahaplaanile.

Marju: Ainult kinnitatud kaitsekorralduskavade alusel saab Euroopa Liidu struktuurifondide toetusi erinevateks tegevusteks, niikaua kui kaitsekorralduskava ei ole, niikaua ei saa ka toetusi. Sellepärast tuleks kinnitada kaitsekorralduskava enne selle aasta lõppu, et järgmisest aastast saaks vajalikele tegevustele rahastust.

Küsimus: Kui palju on tehtud inventuure?

Marju: Poollooduslikud kooslused, metsad jne. Pärandkultuuri osas ei ole info ammendav. Kaitsekorralduskava ei ole lõplik dokument, alati saab seda täiendada kui ilmneb olulist infot.

Kaupo: Kaitsekorralduskava on probleemidele vastuse otsimise koht. Olulised väärtused saavad kaitsekorralduskavasse kirja.

Küsimus: kellel on õigus taotleda raha kaitsekorralduskava täitmiseks? Kas ainult need asutused, mis on otse seotud rahvuspargiga või ka teised?

Kaupo: Teostamise vastutusalad on ära jagatud erinevate institutsioonide vahel, meie proovime fikseerida võimalikud teostajad. Näiteks külastus osas saab suurim vastutaja olla RMK. Samas näiteks teatud tüüpi pärandkoosluste osas, mis on väga spetsiifilised, võib näha ka vabaühenduste olulist rolli, nt korraldada talguid. Kaitsekorralduskava lihtsustab rahade taotlemist nendel ühingutel, mis ei ole riigieelarvest finantseeritud, nemad saavad samuti oma tegevusi läbi kaitsekorralduskava planeerida.  Ühest täitjat ei tule kindlasti.

Veljo: Nii Lümanda kui Kihelkonna valla koosolekud olid väiksemad, kas koosolekud ei võiks baseeruda Vilsandil?

Kaupo: Õhku visatud küsimus, täna võib juhtgrupi osas sellele mõelda, kui kohalikud näevad seda vajalikuna, siis võib küll.

Küsimus: Kas ei saaks e-maili teel koosolekuid läbi viia?

Kaupo: On inimesi, kelle jaoks võib internetipõhine suhtlemine olla raskendatud. Meilide saatmine ei jää aga kindlasti olemata, kõigile osalejatele saadetakse protokollid jne.  Kindlasti toimib tihe meilide saatmine ja foorumitesse ülespanek. Me võtaksime sisendeid kõikvõimalikest kohadest. Me sooviksime, et juhtgrupp käiks ka need koosolekud läbi, teatud nüansse ei saa meili teel edasi anda. Internet toimib protsessi taustal, aga me ei saa loobuda koosolekutest.

Aleksander: Saarel on mobiiliside ja internetiühendus nagunii halvad.

Kaupo: Me võime seda arutada koosoleku teisel poolel, Vilsandi esindajad võib-olla toovad ise välja, kui seda peetakse vajalikuks, et me eraldi tuleme siia sisendit küsima. Ajakava on pingul, selleks, et mõjusid piisavalt hästi arvesse võtta, püüame teha nii, et juhtgrupp oleks piisavalt esinduslik ja nad vahendavad infot kogukonna ja meie vahel.


Grupitöö otsustati läbi viia kahes blokis, esimeses blokis kolmes töögrupis ja teises blokis kahes töögrupis, alltoodud teemadel:
I blokk
I grupp – metsad ja sood
II grupp – poollooduslikud kooslused
III grupp – meri

II blokk
I grupp – rannik ja rahvuspargi jaoks olulised liigid
II grupp – maastik ja pärandkultuur

I blokk

I grupp – metsad ja sood
Esitles Urmas Lambut

Puit ja küte – Majanduslik väärtus, siiani on saanud seda rahvuspargis varuda.

Vääriselupaigad – Vanemad loometsaosad.

Püsiv vana mets – Püsivalt olemas olnud vanade puudega mets. Traditsiooniliselt võiks edasi majandada, parkmetsana teatud piirkondades.

Kadakametsad – Kinnikasvanud poollooduslikud kooslused, võiks nõnda teatud osa säilitada.

Üksikud olulised/silmapaistvad puud – Bioloogiajaama juures kadakas, Poopuu Väike-Vilsandil.

Poopuumets  - Väike Vilsandil

Kompleksseire ala – Jänese küla juures.

Ajalooline teedevõrk metsades – Võiks taastada.

Vanad majandamisest kõrvale jäänud metsad

Mõtete varupink

Omanike teadmatus oma õigustest.

Metssigade kõrge arvukus – teed sigade poolt üles tuhnitud.

Metsade võsastumine – kas võiks harvendada või mitte? Kes sellist asja läbi hakkab viima, kes seda pikaajaliselt suudaks hallata. Osa parkmetsast/püsivast vanast metsast on kujunemas metsikuks, kas osa metsa jätta looduslikule arengule või majandada parkmetsa moodi.

Kommentaarid

Arvo: Mida teha tormimurdudega, kui tekib mitu ha tormiheidet?
Urmas: Suurtelt aladelt saab ikka tormimurru ära koristada, kui on mitu hektarit murdu. Siin saarel pole vaja sellist eksperimenti korraldada, et mis siis saab kui see heide maha jääb.
Kadri: Metsadel on ka suur esteetiline väärtus.
Urmas: Püsiv vana mets võiks seda väärtust kanda. Samas on raske omanikule ette kirjutada, mida ta oma metsaga teha saaks?


II grupp – poollooduslikud kooslused
Esitles Pille Tomson

Rannaniidud – kõige ulatuslikumad plk-d mis Vilsandil pn nii rannas kui ka laidudel.

Loopealsed plaatlood – Kui palju neist tuleks taastada, kui perspektiivne see on jne.

Pooppuu salu – On püsinud avatuna tänu sellele, et seda on karjatatud. Praegusel kujul on läbimatu.

Poollooduslikele kooslustele tekkinud uued väärtused – Inventuure ja vaatlusi on vähe -  sellistel aladel võib leiduda väärtusi, aga seda ei ole põhjalikult uuritud. Põhjalikke taimekoosluse uuringuid sellistel aladel tehtud ei ole.

Teatud osa andmeid olemas:
Andrus Aumees
vaika65@hotmail.com Vaika-Vilsandi Linnuriik MTÜ

Kõreloigud – Saarel neid leidub, kas võiks kõre neisse taasasustada?

Inimeste tahe niite hooldada – On olemas ettevõtlike inimeste grupp, kes tahaks seda teha, aga samas saada kindlust, et asi on järjepidev.


III grupp – meri
Esitles Marju Erit

Transporditee (mereteede säilitamine) – Nii mere- kui ka maismaa tee, peaks olema võimalik seda korras hoida. (sadamakai pikendamine Vikati sadamas, ligipääsu parandamine).

Rekreatsioonilne väärtus – peaks jääma võimalus kasutada merd puhkuseobjektina, peaks saama võimalikult piiramatult sõita paatidega, purjekatega, ei tohiks olla olulisi piiranguid liikumisvahenditele, kiirustele, võimsustele.

Merekultuuri objektid – Majakad, päästejaam.

Kalapüük – peab olema võimalik säilitada kalapüügiga seotud tegevused.

Traditsioonilised püügiviisid – tuleks välja selgitada, kuidas on püütud. Info kogumise koht. Ei hakata peale suruma traditsioonilisi püügiviise, kogutakse ja säilitatakse teavet.

Lautrikohad – Oluline nende kohta teabe kogumine. Tuleks teada saada, milliseid kasutataks ja kui kasutatakse siis võiks taastada.

Ligipääs merele – Kaitse eesmärgist lähtuvalt on tähtis, et ligipääsuteed ümbritsevad kooslused säiliksid, samas on kohalikele väga oluline merele ligi pääseda.

Ehitistevaba rand – Ei tohi ehitada uusi maju rannale, et tohi olla tarastust.
 
Prügivaba rannik – Teatud pidude järel kuhjub randa palju prahti, kuidas seda ennetada, kuidas koristada?

Mitmekesine rannik – Maastikud rannikul, pangad, mudased rannad, kivised rannad jne.

Mereloomastik – Üldiselt kogu merefauna.

Linnustik – Väga tähtis väärtus, põhjus miks kaitseala loodi.
Pikaajalised seireandmed – Ilmastikuvaatlused, merevaatlused. Oluline säilitada andmetekogumine.

Teadlikkus – Tuleb selgitada piiranguid, tuleb õpetada kohalikke väärtustama ümbritsevat loodust. Teadlikust saaks näiteks tõsta nii viitadega kui ka koosolekutega, koolitustega.

Kalavaru – Mis seisundis kalavarud on, kuidas seda parandada? Milline perspektiiv oleks taastootmisel?

Mõtete varupink

Sildumiskohad – Võiks olla rohkem. Vikati sadamas vaja kaid pikendada.

Tuleohutus – ei ole reguleeritud. Probleem tõstatunud ka mujal, võiks käsitleda ka kaitsekorralduskavas. Võiks parandada tuletõrjevõimekust.
Urmas: Sisuliselt ainuke plaan, mis siin teha saab oleks tulekahju ennetamine.

Vikati sadama parendamine, vastavus vajadustele (täpsustada millised need vajadused täpsemalt on)

Küsimus: Kas maaomanik võiks kasutada kruusa ja liiva, mis meri on randa kandnud? Näiteks Maturahu otsas?
Marju: Omalt maalt võib kasutada, mujalt läheb kaevandamisena arvesse.
Veljo. Ilmselt on selleks vaja Keskkonnaameti luba.
Marju. Kui seal ei ole määratletud väärtuslikku elupaika, siis võib-olla saaks teha väikesaare puhul erisusi. Peab uurima, läheb probleemina kirja. Peab arvestama sellega, et mere ääres on tihti maa, mis ei kuulu kellelegi (JRO), peab täpsustama, kuidas seda kasutada.

Pilliroog, Furcellaria – probleemsed kooslused.

Mobiilside ühendus – ei funktsioneeri korralikult saarel.

Eraettevõtjal ei ole võrdseid tingimusi rahade taotlemisel. Kuidas inimeste entusiasmi täna hoida?

Vaja viia metssea arvukus 1972 aasta tasemele


II blokk
I grupp – rannik ja rahvuspargi jaoks olulised liigid
Esitles Kaupo Kohv

Mitmekesine rannik – Väga varieeruv rannik, oluline väärtus, haakub ka teiste väärtustega, näiteks on täis ehitamata.

Unikaalsed rannikukooslused – Oluline suunata karjatamist, oluline on et lammaste karjatamine ei ulatuks päris randa välja, et nad ei sööks soolalembeseid liike ära.

Abajaloigu põhjakallas – Käpalised, muud kaitsealused taimed.

Halofiilsed kooslused – Võiks säilitada majandamiseta.

Vesiloo taimekooslus -  Säilib majandamiseta.

Plaatlood – Kitsa ribana mere ja maismaa vahel. Suhteliselt kitsad alad. Tuleks inventeerimisandmed üle vaadata, mis on plaatloodude tegelik ulatus.

Mändre kompleks, bioloogiajaam – Uurimiskompleksid, võiks uurida liikiderühmi, mis on jäänud tähelepanu alt kõrvale – näiteks putukad.

Aarma allikas – Rannikul paiknev allikas.

Teadlikkus – Oluline anda infot kaitstavate liikide kohta.

II grupp – maastik ja pärandkultuur
Esitles Pille Tomson

Tuulikud – Kokku on olnud seitse tuulikut, neli hetkel püsti, kahe tuuliku emapuud püsti.

Vilsandi tuletorn

Vanad võrgukuurid - 50-60 tk, kaaluda taastamist. 

Vanad hooned – päästejaam, taluhooned jne. Ka nendest hoonetest, millest midagi säilinud ei ole võiksid olla rekonstrueeritud näidised.

Suuline pärand – Suhteliselt uurimata, aga samas on ikkagi siiani teada legendid iga Vilsandi talu kohta.

Aarma allikas – Palju legende ja jutte selle allika kohta.

Tuletorni alus 

Kasarmu diislijaam

Tontjaagu mägi ja muud olulised vaatekohad – Tuleks teatud kohtades avada vaadet merele, selleks tuleks täpsustada kindlad kohad, kus seda tegema peaks.

Vanad talukohad – Asustuskultuur, võiks eksponeerida.

Kiviaiad – Praegu kadakatesse kasvanud, mereääres olid võrguaiad.


Kivist käiguteed – Ühelt neemelt teisele rajatud kivist teed. (näiteks Sauelahe juures)

Külakapsusmaa – Kapsapõld, kus kasteti mereveega kapsaid

Vilsandi 3 kõrtsi

Surnuaed

2 hauda tuletorni juures – Võiks ära tähistada, anda infot sinna maetute kohta.

Laevakiilud rannas

Vilsandi tulekahjukell

Loonalaiu talukompleks – Säilinud talukoht. Peeter Alli majapidamine, Eesti esimene auriku-omanik. Kõige läänepoolsem maja Eestis.

Vilsandi saare perenimed.

Mõtete varupink

Vanade talude kohta vähe infot, seda infot on koondatud ja kokkuotsitud Aumees teab

Vaateplatvormid
Margit: RMK tegeleb selle murega.

Väikekiskjate suur arvukus.

13
Üritused / Ajaloomatk 17. juulil
« : 11:13 05.07.10 »
Head vilsandlased,

Et saare ajaloost miski vajalik kaotsi ei läheks ja ära ei ununeks, toimub 17. juulil Vahemere Koidu ja Kolumaa Viktori eestvõtmisel väike matk, mille käigus käiakse läbi vanad huvitavamad talu- ja muidu kohad ja saare legendidega seotud paigad (täpne trajektoor on alles väljatöötamisel). Kokkusaamine 17. juulil kell 10 hommikul Tolli talu juures, kuivõrd see asub sobival kombel keset saart ning on pealegi sümboolse tähendusega kui esimene asustatud punkt saarel. Sealt edasi liigutakse käepäraste sõiduvahenditega.

Oma moonakoti võib igaüks kaasa võtta, matkajärgset jalapuhkamise ja pikniku võimalust oma hoovis on pakkunud Kusti turismitalu.

Matka käigus loodame GPS-iga kõik metsa kasvanud huvipunktid ära tähistada ning ehk diktofoniga ka huvitavamaid mälestusi salvestada. Need saaks siis hiljem huviliste jaoks võrku üles riputada. Seega: mida rohkem mälestusi ja nende kandjaid, seda parem!

Rohket osavõttu oodates
Tiina

14
Üritused / Emadepäeva matk 9. mail
« : 13:27 06.05.10 »
Teade looduskaitsest:

15
Üritused / Kallistavad puud
« : 13:21 06.05.10 »
Vilsandi Rahvuspargi Loona teabepunktis saab vaadata  23 aprillist 26 maini Alo Põldmäe fotonäitust

                                    „Kallistavad puud“

Tuntud helilooja, muusikapedagoog ja – propageerija näeb puude maailmas seoseid inimeste maailmaga. Sarnasus väljendub ka kallistavate puude kaudu. Alo Põldmäe on öelnud:“ Kõik elusolendid vajavad kallistusi. Puud on kallistuste suhtes sama tundlikud kui inimesedki.
Kõige kallistamislembesemad tunduvad olema tammed. Ka inimesed tahavad neid kallistada ja neist jõudu otsida. Graatsiat ja hoogu leiab nii kaskede, haabade, pärnade kui erinevat liiki puude kallistustes. Puude kallistusi on mitmesuguseid - arglikke, kirglikke, ohtlikke, sõbralikke, põgusaid või omakasupüüdlikke…
Sageli sõltub asjade ja nähtuste nägemine ja mõistminegi häälestatusest. Nii peab kallistavate puudegi leidmiseks end „ümber häälestama“. Nii juhtus igatahes minuga…“

Näitus avati Loona teabepunktis  metsanädala puhul.
Loona teabepunkt on avatud tööpäevadel kella 9-17.



Leheküljed: [1] 2 3