Postitused

Siin näed kõiki selle kasutaja tehtud postitusi, mis asuvad foorumil, millele ka sul on ligipääs.


Teemad - Mart

Leheküljed: [1] 2 3
1
Evely Aavik "Saarte Hääl" 29-06-2012
http://www.saartehaal.ee/2012/06/29/vilsandi-soidab-jalle/

Eelmisest nädalast on taas liinil Vilsandi ja Papissaare vahet sõitev laev Vilsandi. Mis täpselt laeva mootoririkke põhjustas, on alles selgitamisel.
 
"Ilmselt oli remontija jätnud laeval midagi paigaldamata ja sellest tekkis mootoririke," ütles Vilsandi kipper Harri Hiiuväin, täpsustades, et nüüd, pärast uut remonti on kõik korras ja laev sõidab ilusasti graafikujärgselt kolmel päeval nädalas.
 
"Enne jaanipäeva said kõik inimesed ikka üle veetud," rõõmustas ka Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam, lisades, et tänaseks ei olegi täpselt teada, mis laeva eelmise remondiga viltu läks.
 Aardam rääkis ka laeva remontinud Alunaudi juhi Mark Muruga, kuid kuna ettevõttel on praegu käsil kolimine, ei olnud neil aega mootoririkke põhjuseid selgitada.
 Tänavu kevadel liinile tulnud Vilsandi sõitis juba neljandal päeval kivi otsa, vigastades veovõlli ja sõukruvi. Ent remont ei õnnestunud, sest mõne aja pärast Papissaarest väljudes ei saanud laev õiget hoogu sisse ning läks juuni keskel taas remonti.
 
Vilsandi saare uus laev Vilsandi, mille ehitas OÜ Alunaut, läks maksma 134 000 eurot. Alus läbib vahemaa Papissaare ja Vilsandi vahel poole kiiremini kui seni vilsandlasi sõidutanud Marta – 12 kuni 15 minutiga. Väikelaev mahutab 11 inimest, selle pardale saab sõita ratastooliga ja jalgrattaga, sinna saab peale võtta väikekonteinerid ja kui soovi on, siis näiteks ka kaks tihumeetrit 6-meetrisi põrandalaudu.

2
"Meie Maa" 09-06-2012
https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=48234

Kuigi Kihelkonna vald lootis Vilsandi uue laeva taas liinile saada juba eelmisel neljapäeval, tuleb viperuste tõttu laeva remondil reiside alustamist oodata tuleva nädala alguseni.

Lood on väga nigelad, tunnistas Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam. "Esiteks läks laeva veovõll pärast Saksamaalt Eestisse saatmist kaduma, seda otsiti pea kaks nädalat. Nüüd aga selgus tõsiasi, et Saksamaalt on saadetud vale laager," rääkis ta, lisades, et laev pidanuks juba eelmisel neljapäeval liinil olema.

"Nii et väga kehv ja kahetsusväärne lugu. Kahjustused polnud iseenesest väga suured, aga paraku asjad ei suju nii, et tellin ja tuleb," tõdes vallavanem, avaldades lootust, et ehk enne jaanipäeva saab laeva ikkagi liinile.

Paati remontiva firma Alunaut juht Mark Muru kinnitas eile Meie Maale, et õige laager on juba Eestisse jõudnud. "Ma ei hakanud enne lootust andma, kui asi käes ja ise veendunud, et nüüd on tõepoolest see õige asi. Kui seekord kõik klapib, siis peaks paat järgmise nädala esimeses pooles jälle sõidus olema," sõnas ta.

Vilsandi uus laev Vilsandi sõitis kivi otsa neljandal päeval pärast liiniletulekut maikuu alguses. Kokkupõrkes said kannatada laeva veovõll ja sõukruvi.

3
Abrukal saab peatee korda ja Kesselaid elektrivõrgu
Raul Vinni "Saarte Hääl" 26-05-2012
http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=31975

Saare maakond sai riiklikust väikesaarte programmist pea veerand miljonit eurot. Selle eest saab Abruka uue tee, Vilsandi lumesaani, Kesselaid päästepunkti ja elektri.

Riigi jagatavast summast tuli Saare maakonda kolmandik. Neljast projektist on suurim Abruka saare peamise tee ajakohastamine. Abruka külarahva ettepanekutele toetudes koostasid Kaarma valla keskkonna peaspetsialist Kairi Niit ja arengu peaspetsialist Aare Saar projekti, mis annab Abruka poole sajandi vanusele külateele uue väljanägemise.

Kairi Niit ütles Saarte Häälele, et Abruka sadama ja keskuse vahelise teelõigu seisukord ja läbitavus mõjutab saareelanike elu aastaringselt.
Teeremont Abrukal pole siiski lihtne. Seni on vald võimalusel teed kõpitsenud, kuid suurt remonti pole see teelõik valmimisest saati näinud. Materjali kohalevedu ja selle tarbeks vajaliku kandevõimega laeva tellimine teeb teeparanduse nii kalliks, et vald oma rahakoti toel sellist asja teha ei suuda. Nüüd võetakse ette teekatte uuendamine, sajuvee ärajuhtimise süsteemide rajamine ja remont.

Kihelkonna vald sai raha "Vilsandi viiuli" nimelise projekti tarbeks. Projekti nimest võib küll arvata, et tegemist on näiteks külapillimeeste simmaniplatsiga, kuid tegelikult peitub selle nime taga siiski lumesaani ja gondli ost. Sarnane sõiduvahend hakkas sel talvel kurseerima just Abruka ja suure saare vahet.

"Viimaste aastate rasked lumeolud on olnud rasked ka meie kasutuses olnud tehnikale," ütles Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam, kelle sõnul hakkaks uus saan koos gondliga liikuma Vilsandi ja Papissaare vahet.

Kaks toetust saanud projekti on seotud Kesselaiuga. Muhu vald tahab saarele rajada oma elektrivõrgu, mis võimaldaks taastuvenergia ja vajadusel ka energiafirmade võrgu kasutamist. Samuti saaksid võrguga liituda uued soovijad. Kavas on välja ehitada kolm elektritootmise keskust ja lokaalvõrk. Rahastuse saanud esimese etapi käigus tahetakse lisaks võrgule paigaldada ka juba energiat tootvad päikesepaneelid.

Päästeamet tahab aga Kesselaiule päästepunkti ehitada. Päästeameti hinnangul on säärane koht vajalik just tingimustes, kus päästetööd võivad kesta mitu päeva. Samuti on päästepunktis vajadusel võimalik majutada merehädalisi või tervisekahjustuse saanud inimesi, keda pole võimalik saarelt ära viia. Lisaks päästemajale on projektis ette nähtud maja varustamine.

Taolised hooned on levinud Rootsi ja Soome väikesaartel ning päästeameti hinnangul tuleks päästepunkti kasutada mitmeotstarbeliselt, pakkudes selle baasil kõiki saarel vajalikke avalikke teenuseid. Ehitatav hoone oleks nii pritsukuur ja merepäästepunkt kui ka sadamahoone ja infopunkt.

4
Margus Muld "ERR Uudised"
http://uudised.err.ee/index.php?06251924

Vilsandi saare elanikud said oma käsutusse uue  üheksa meetri pikkuse laeva, kuid ka sadamad vajavad kordategemist.
 Väikesaarte programmist rahastuse saanud ja koos valla omaosalusega üle 140 000 euro maksma läinud uus, Vilsandi saare nime kandev laev sõidaks kahe saare vahelise meretee headel tingimustel ära 15 minutiga. Eelmine laev popsutas seal 40 minutit. Uus laev mahutab lahedalt korraga peale 12 inimest koos kaasa võetud kraamiga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ma arvan, et seda laeva on Vilsandi jaoks väga vaja, sest rahvastikuregistri järgi on Vilsandil 25 püsielanikku, lisaks nende pered. Ja suvel Vilsandi elanike arv tõuseb saja juurde. Ja siin on talvel nädalavahetusi, kus saarel on 25-30 inimest," rääkis Vilsandi saarevanem Neeme Rand.

Tänane madal veetase näitas aga, et vaja oleks mereteed kohati süvendada ja samas ka Saaremaa poolel räämas sadam korda saada. "Tegelikult on vaja ikka täpseid arvestusi ja plaane, et välja kalkuleerida, mis see maksma võiks minna. Siis ministeeriumis otsime, kuidas seda rahastada. Tõenäoliselt summa suurusjärgud on sellised, et need läheksid järgmisse finantseerimisperioodi ehk alates aastast 2014, mis ei ole väga kaugel," selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske.

Papissaare sadam on samas küll müügis, aga riigi seisukohast poleks Vilsandiga ühenduse pidamiseks sellist suurt sadamat vaja. Teise variandina nähakse võimalust samasse kõrvale ehitada hoopis uus sadam.

"Kui seda looduses vaadata, siis võib-olla tunduks lihtsam valla territooriumile pisikese sadama rajamine, kui eraomanikult suure kompleksi väljaostmist, mis paistis küllalt räämas olevat. Sellega võtaks Saarte Liinid endale kohustuse kogu kompleksi hallata. Esmamuljena tundub lootusrikkam väikse uue sadama rajamine," märkis Priske.

Ja perspektiivi uueks sadamaks on, sest Vilsandi saar on teistest saartest eriline selle poolest, et seal on rahvaarv juba aastaid kasvavas trendis.

VIDEO: http://uudised.err.ee/external/iframeplayer/uudised_iframe.php?playmode=startvideo&lng=0&vid=47747

5
"Postimees" 02-05-2012
http://www.postimees.ee/828014/tv3-vilsandil-onnistati-sisse-saaremaal-tehtud-liinilaev/

Vilsandil õnnistati sisse Saaremaal ehitatud liinilaev Vilsandi.
Nii nagu möödunud nädalal juhtus ootamatu viperus Ruhnu laeva sisseõnnistamisel, tabas sama saatus täna ka Vilsandi liinilaeva ristiema Annikat – šampusepudeli purustamisel tabas üks kild naise nägu, vahendasid «Seitsmesed uudised».
 
Iidne protseduur aga seetõttu toppama ei jäänud – kombekohaselt pandi pudeli allesjäänud osa laekasse, mis laevakaptenile üle anti.
 
Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam rääkis, et laev on suhteliselt kiire, väikese süvisega ja peaks madalale merele hästi sobima. Ühendus mandri ja Vilsandi vahel saab tema sõnul nüüd poole kiirem olema.
 
Laeva ehitanud OÜ Alunaut juhataja Mark Muru ütles, et tegu on unikaalse alusega, millel on suur stabiilsus ja hea kandevõime ning sellele mahub 12 reisijat koos kohvritega. «Samas suudab ta küllaltki karmis meres veel kiiresti ja väga pehmelt sõita,» ütles Muru.
 
Liinilaev hakkab mandri ja saare vahet sõitma kolm korda nädalas, lisaks on võimalik teha ka tellimusreise.

VIDEO: http://www.tv3play.ee/play/272182

6
"Meie Maa" 05-03-2012
https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=46860

Kihelkonna vallavalitsus kuulutab sel nädalal välja uue Vilsandi paadi nimekonkursi. 9 meetri pikkust paati ehitab Pöide valla firma Alunaut ja veebruarikuus käidi sellega ka Helsingi paadimessil.

"Vilsandi paat on meil põhimõtteliselt valmis, nipet- näpet veel teha aga jõuame kokkulepitud ajal ta tellijale üle anda," ütles Alunaudi juhataja Mark Muru.

Kihelkonna vallavalitsus on uue paadi vettelaskmise pidustused kavandanud aprillikuu viimasele nädalavahetusele. "Koos nimega sooviksime paadi küljele ka mingi hea lause kirjutada. Pärituult soovivat või midagi sellist," teatas Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam Meie Maale.

Tema hinnangul tuleb uus paat aparelliga, et reisijad ei peaks enam üle poordi ronima, vaid saavad tasapinnalisel teel paati astuda. "Uue paadiga saame ka konteinereid vedama hakata," rõõmustas vallavanem.

7
Ain Lember "Saarte Hääl" 18-02-2012
http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=30335

Saare maavanem leiab, et edaspidi võiksid Saaremaa ja Vilsandi vahel ühendust pidavate laevade sadamad kuluda AS-ile Saarte Liinid.

Eile Vilsandi saart külastanud maavanema Kaido Kaasiku sõnul on praegu RMK-le kuuluv Vikati sadam Vilsandil üsna nigelas seisukorras ja vajab uue laeva liiniletulekut silmas pidades kordategemist. Kõige mõistlikum oleks sadam anda AS-ile Saarte Liinid, kelle põhiülesanne on sadamate haldamine ja arendamine ning parvlaevaühenduse kindlustamine mandri ja asustatud saarte vahel.

Kaasiku sõnul taotleb maavalitsus Vikati sadama üleandmist majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ja sealt edasi AS-ile Saarte Liinid. "Kõik need sadamad, mis Saar-te Liinid on viimastel aastatel välja ehitanud, toimivad väga hästi," kiitis Kaasik. "Arvan, et samal tasemel avalik teenus peab olema tagatud kõigil saar-tel, kus on praegu püsielanikkond," lisas ta.   
Saarte Liinidele võiks edaspidi minna ka Papissaare sadam, mis praegu kuulub eraomanikule, kuid see sõltub mõistagi sadama omaniku tahtest.

Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam pidas samuti loogiliseks sadamate üleandmist Saarte Liinidele. "Nendel on võimu ja kompetentsi neid asju ilusasti välja ehitada," sõnas Aardam, kelle sõnul vajab eelkõige just Vikati sadam kordategemist.

8
Üldine arutelu / Eesti kõige soojem paik 2011
« : 11:22 14.01.12 »
Maalehe artikklis "Aasta, kui kogu maailm hullus" on mainitud, et Eesti kõige soojem paik aasta (2011) kokkuvõttes oli Vilsandi (8,1°) ja jahedaim Väike-Maarja (6°). Riigi keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati 7,0°

terve artikkel siin: http://www.maaleht.ee/news/loodus/loodusuudised/aasta-kui-kogu-maailm-hullus.d?id=63762744

9
Andres Sepp "Saarte Hääl" 20-09-2011
http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=27658

Kümme aastat tagasi raske raha eest Vilsandiga ühendusepidamiseks ostetud, kuid täiesti kasutuks, koguni ohtlikuks sõiduriistaks osutunud hüdrokopter pannakse Kihelkonna vallavolikogu otsusega müüki.

"Sellega sõita on nagu sõit jalgrattaga, mida ei saa kurvis kallutada, propeller viib ta kursist välja ja õnnetus on käes," seletas Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam, kes tegi volikogule ettepaneku panna kümne aasta eest 440 000 krooni eest ostetud riistapuu enampakkumisele 6500-eurose ehk veidi enam kui 100 000 kroonise alghinnaga.

Reisijatele ohtlikuks osutus hüdrokopter üsna pea pärast soetamist. Nii kirjutas Õhtuleht 2003. aastal, et ühel päeval juhtus sellega lausa kaks õnnetust järjest – sõiduriist kaotas juhitavuse ja paiskus kummuli. Üht reisijat lohistas tiiviku kaitsevõre piki jääd edasi, kuid õnneks oli inimene nii paksult riides, et pääses lohisemisest üksnes kange õlaga. Õhtuleht märkis toona, et hüdrokopter tuli koguni varustada kirjaga "Sõit sõitja enda vastutusel".

Sõidukit on Aardami sõnul raske nii kiiresti liikuma saada kui ka peatada. "Ta vajab ikka korralikult pöördeid, et liikuma hakata." Aardami sõnul on hüdrokopter täiesti mõttetu riist Vilsandiga ühenduse pidamiseks, kuid kahe kiiluga paat ja mootor võivad siiski eraldi võetuna uuele omanikule kasulikud olla. "Kui paadile korralik päramootor taha panna, on ta väga korralik sõiduvahend," osutas Aardam. "Ja väikest mootorit saab kasutada väikelennukitel."

"See kopter kõlbaks külamehele kuuri taha, aga mitte saare varustamiseks," ütles pärast kopteri ostmist 2001. aastal Vilsandi majakavaht Avo Piisk.

10
Alver Kivi "Meie Maa" 23-08-2011
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=43981

Kihelkonna vald soovis veeteede ametilt selgitusi Vilsandi tuletorni hetkeolukorra ja võimaliku tuleviku kohta.

Juuli keskel toimusid X ülemaailmsed vilsandlaste päevad, kus arutleti ka tuletorni saatuse teemadel. Oluliseks küsimuseks kerkis, kas kunagi saab Vilsandi külastaja tuletorni ronida, et näha sealt ümbritsevat vaadet.

Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam märgib veeteede ametile saadetud kirjas, et arengud ehitustöödel ja eriti tuletorni linnaku osas on olnud märgatavad, kuid küsimusi tekitab kõige olulisem ehk tuletorni saatus. "Meile teada olevalt on tuletornis osa puitkonstruktsioone mädanenud ja vajalikud on ka välised korrastustööd," kirjutas vallavanem.

Veeteede ameti hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistuse juhataja,
peadirektori asetäitja kohusetäitja peadirektori ülesannetes Taivo Kivimäe vastas pöördumisele, et uuringutes antud hinnangud kinnitavad Vilsandi tuletorni tehnilise üldolukorra rahuldavaks.

Säilinud on kõik põhilised algsed konstruktsioonid, mis väärivad säilitamist ja restaureerimist, samuti puitvahelaed, kus väljavahetamist vajavad üksikud kahjustatud põrandalauad ja trepipõsed.

"Vilsandi tuletorni rekonstrueerimiseks ja restaureerimiseks on olemas enamik vajalikest projektdokumentatsioonidest, mis tuleks uuesti kooskõlastada ametiasutustes, lähtudes riigieelarvelistest võimalustest või muudest võimalikest rahalistest vahenditest, mida saaks kasutada püsimärkide remontimisel ja korrashoiul," märkis Kivimäe.

Kivimäe sõnul saab Vilsandi tuletorni seni kasutada ainult meresõidu ohutuse tagamise eesmärkidel.

11
"Meie Maa" 02-08-2011
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=43692

Kihelkonna vallavalitsuse korraldatud riigihankele Vilsandi saarega ühenduse pidamiseks 11-kohalise mootorpaadi ostmiseks laekus tähtajaks ainsana pakkumine laevaehitsettevõttelt Alunaut.

Kuna pakkumine vastas hankes esitatud nõuetele võttis vallavalitsus selle ka vastu. "Me arvame praegu nii, et see paat võiks vette jõuda maikuu alguseks tuleval aastal," ütles Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam BNS-ile.
Alunauti juht Mark Muru ütles Meie Maale, et Vilsandi paat tähendab talveks tehasele täiendavat tööd, aga on siiski vaid üks projektike teiste seas.

Muru oli ka üllatunud, et hankel rohkem pakkujaid ei olnud. "Eestis polegi kellelgi midagi sobilikku müüa, küll aga Soomes ja minu teada olid soomlased hankest teadlikud," sõnas ta.

Ostetav mootorpaat peab olema uus ning projekteeritud ja ehitatud ühenduspaadiks saarestiku meres ja ka rannalähedaseks avaveesõiduks.
Mootorpaat peab olema kasutatav ka liikumispuuetega inimestele, seega peab olema tagatud, et paat oleks sõidu ja seisu ajal ning raskuste ümberlaadimisel võimalikult stabiilne. Paat peab olema varustatud elektrilise ajamiga vöörirambiga, tagamaks vaevatu liikumine nii käimisraskustega inimestele kui ratastoolis viibijatele.

Paadis on standardvarustusega üksteist istekohta reisijatele ja üks juhile. Nii juht kui reisijad peavad olema kaitstud vajadusel pritsmete ja vihma eest. Paat peab olema varustatud kõige vajalikuga, et paadi kasutamine oleks mugav ja ohutu nii valgel kui pimedal ajal kogu navigatsiooni vältel.

Paadi hooldusvajadus peab olema minimaalne, kere konstruktsioon peab tagama riketeta kasutamise. Paat peab olema isetühjenev, kere peab varustatud olema kolme veekindla sektsiooniga, milles on pilsipumbad. Aluse eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 135 000 eurot.

12
Meediakajastused / Kultuur kirbul 19-07-2011
« : 11:02 19.07.11 »
Ene Kallas "Meie Maa" 19-07-2011
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=6&artid=43447

Vilsandi elanikud on koos – kogu aeg
 
Vilsandi on lihtsalt üks väike saar Läänemeres, Saaremaa külje all. Jah, ka nii võib mõelda, eriti kui saabuda Vikatisse, juuksed merevett täis ja nägu päikesest tulitamas. Vikati on Vilsandi sadam. Lambad kõnnivad rahulikult meres, jalad rannavahused, ja siis, otsekui haistes värsket, täna veel närimata rohtu, tormavad ummisjalu kuivale maale. No olgu, enamvähem kuivale väiksele maaribale, et seal nina rahulolevalt pikkade kõrte vahele pista.

Ja luiged... need kuninglikud linnud seisavad häirimatult väikesel Käkisilmast välja ulatuval maalapil. Isegi siis, kui paat iga poole tunni takka mööda müriseb, lärmakad ja ilusast vaatepildist ohkivad inimesed pardal. Sest lähemal vaatlusel selgub, et luiged ei seisa niisama, nad valvavad. Sasine hall pundar kohe lindude kõrval sisaldab väikeseid nokki ja säravaid silmi. Pea nähtamatuid linnulapsi maailmale, selgelt tajutavaid linnuemale.

Vilsandi on lihtsalt üks väike saar Läänemeres, Saaremaa külje all? Jah, ka seda ta on. Kui mitte arvestada seda, et üha enam ja enam leiavad inimesed tee Vilsandisse, eriti suveajal. Talviti... aga noh, me ei räägi ju midagi talvest. Keegi ei taha talvest suveajal teada. Saati ei taheta teada elust ja olust siis, kui üks väikene saar on lund täis tuisanud ja püsiasukaid napilt 2–3 pesakonna jagu... kui sedagi.

Aga suvel? Suvel on inimesi Vilsandil palju. Eriti palju on neid siis, kui peetakse vilsandlaste ülemaailmseid kokkutulemisepäevi. Inimesi jagub pea tervele saarele, nii suurele kui väiksele Vilsandile. Linnud ja lambad aga kasvatavad neist hoolimata oma järglasi, pistes pea hoolitsevalt sulgede vahele või tonksates ninaga tallekest.

Inimesed võivad ju kokku tulla, lambad ja linnud on ikka koos, lahutamatud Vilsandist, pakkudes kummaliselt rahuldustpakkuvat vaatepilti, sellist, mida linnainimesed iga päev ei näe... ei näe ka need maainimesed, kel pole eriti asja meresaartele ja karjamaadele, laidudele ja lahtedele.

Aga Vilsandi? Tema jääb koos lammaste ja lindude, koos mererohu ja adruga. Minugi pärast kasvõi Tätte lauludega. See on paik, kus kohtuvad, peale kord kahe aasta jooksul peetavate vilsandlaste päevade, üksindus ja meretuuled. Päevast päeva. Ja nii see on hea. Nõnda hea, et pole midagi imestada, et kes kord Vilsandil on käinud, tahab sinna ikka ja taas tagasi. Kasvõi korraks, kasvõi suveks...

13
"Maaleht" 17-07-2011
http://www.maaleht.ee/news/uudised/kultuur/vaata-vilsandil-peeti-suure-lustiga-saare-esimene-laulupidu.d?id=49716889

Nädalavahetusel toimus Vilsandi I Laulupidu, kus esines ligi 200 lauljat ja oli ka peaaegu sama palju vaatajaid-kuulajaid.
 
Laulupidu algas rongkäiguga Tolli talu õuelt ning lõppes Bioloogiajaama juurde püstitatud uhiuue laululava juures.
Kontserdil astusid üles Pagana segakoor (peadirigent Kalev Lindal), EÜE Väinamere segakoor (peadirigent Indrek Vijard), Tartu Rahvaülikooli segakoor (peadirigent Lauri Breede), Kihelkonna segakoor (dirigent Imbi Kolk) ja puhkpilliorkester Saku (peadirigent Ants Reinhold).

14
Aare Laine "Saarte Hääl" 15-07-2011
http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=63&artid=26533

Sel nädalavahetusel on Vilsandi Liin OÜ tööpere kõigil liikmeil käed ja jalad tööd täis sõidutamaks X ülemaailmsetest vilsandlaste päevadest osavõtjaid Papissaarest paadiga Vilsandile Vikati sadamasse ja pisemalt meresaarelt tagasi suuremale saarele. Tolli turismitalu telkimisplatsil võõrustab osaühing sadakonda külalist. Nende toitlustamine ja huvilistele saare tutvustamine käib võõrustajate tööülesannete hulka.

Suure rahvahulga teenindamiseks on osaühingu juhatus pakkunud koolivaheajal tööd õpilastelegi. Tegelikult võib Vilsandi Liini perefirmaks nimetada. Pereisa Harri Hiiuväin peab kena puupaadiga, millel nimeks Marta, ühendust Vilsandi ja Saaremaa vahel.

Kui merel juhib firmajuht paati, siis kuival maal hoiab Harri Hiiuväin käes väikebussi rooli. Tihti on pisikest reisibussi, millel kiri Vilsandi Liin OÜ, näha sõitmas ka Kuressaare tänavail. Rahvakeeli mikrobussi tellijaiks on tavaliselt kohalik kool ja oma valla ettevõtjad. Harri Hiiuväin teenindab selle bussiga ka õpilasliine.

Kõige enam külastatakse saart juulikuus. See tähendab Vilsandi Liin OÜ töötajatele heinakuul endast maksimumi andmist. Kui tavaliselt saab Harri merel paati tüürida ja maismaal autot roolida ning abikaasa Ulvi turistidega talus tegeleda ja giidina huvilistele saart tutvustada, siis turismihooaja haripunktis on oma vanemaile abiks kooliealised lapsedki.

Neist kõige vanem, Ardo Hiiuväin, võib samal ajal, kui isa Harri bussiga Kuressaarde asju ajama sõitnud, laevajuhtimise üle võtta, sõidutades Marta-nimelise laevukesega liinigraafiku järgi saareelanikke ja külalisi või tellimuse alusel turismigruppe.

Nooremadki lapsed oma sõpradega peavad Vilsandil töötegemist auasjaks, mille üle emme ja issi võivad vaid rõõmu tunda.

Mere peal Vilsandi voorimehe ametit peab Harri Hiiuväin juba 1996. aastast. OÜ Vilsandi Liin asutati aga üheksa aastat tagasi (2002). Viis aastat tagasi võttis osaühing oma hallata ka Tolli talu. Transporditeenust pakub OÜ Vilsandi Liin saareelanikele ja külalistele aasta ringi. Kui jää saab paadiliiklusele takistuseks, võtab Harri Hiiuväin kasutusele kas mootorsaani või amfiibsõiduki.

1998. aastal Vätta paadimeistrite tehtud puupaat, mis sai endale nime alles paar aastat tagasi pärast põhjalikku uuenduskuuri, sobib rahuliku mereidülli nautlejaile kahe saare vahelise vahemaa läbimiseks ideaalselt. Alus mahutab 11 reisijat, kipperiga kokku 12 inimest.

10–15 aastat tagasi oli liinipaat vilsandlaste jaoks peaaegu ainus sõiduvahend. Nüüd on vedajaid rohkem. Paljud reisijad on truuks jäänud just mõnusale puupaadile.

"Paljudel suvilaomanikel on oma paadid. Nendega veavad nad ka oma sõbrad ja tuttavad üle. Selle võrra on liinilaeval koormust vähem," andis Harri Hiiuväin teada.

Kokkutuleku tarvis Kuressaarest kaupa toomas

"Ei olegi nii suurt rahvamassi varem saarel olnud – 200 lauljat, pluss saarerahvas ja külalised. Üksnes Tolli tallu tuleb 75 lauljat, pluss muud külalised, kokku üle saja inimese. Kõik nad ööbivad telkides. Talu peremees Jaan Teär Rootsist on oma perega samuti kohal."
Pererahvas elab muidugi oma majas ja seepärast ei saakski külalisi praegu tubadesse majutada.

"Toidu valmistamise osas saime kokkuleppele Kihelkonna kooliga. Sealsed kokad teevad meie külaliste jaoks vajaliku koguse valmis. Ise me transpordime selle saarele. Suuri toidukoguseid on ju saarel keeruline valmistada," teavitas Harri Hiiuväin.

Kahjuks ei saa liinipaadi juht kõigile saarele tahtjaile vastu tulla. "Mõni helistab ja tahab otsekohe saarele pääseda. Liinipaat aga liigub kindla graafiku alusel ja pealegi on suvekuudel peaaegu kõikideks reisideks kohad broneeritud. Praegu saab aga saarele Kuusnõmmest ka jalgsi ja ülevedajaid on teisigi," soovitas Vilsandi Liin OÜ juht reisiplaane mitte katki jätta.

Tolli talus viis aastat külalistega tegelenud Ulvi Hiiuväin tõdes, et iga aastaga läheb aina paremaks. "Võib-olla masu ja euro tulek mõjutasid külastatavust küll natuke, aga külalisi jagub. Põhiliselt käivad eestlased, aga ka teistest rahvustest inimesed on Vilsandist huvitatud. Itaallased, ameeriklased, rootslased – eks neid ole siin omajagu käinud. Tubades on meil 16 kohta. Tihti olen neile saarel teejuhiks. Olen ka giidide koolituse läbinud," andis Ulvi Hiiuväin teada.

Külalised pole olnud kitsid oma hinnanguid vaka all hoidma. Harri Hiiuväina sõnul on nad saart ja oma võõrustajaid tihti lausa ülivõrdes kiitnud. "Nad on võlutud saare rahust ja vaikusest. Kesk-Euroopast tulnud inimesele on see eriti meeltmööda. Isegi uni pidi siin palju parem olema," edastas Harri külalistelt kuuldut.

Viimastel suvedel on Tolli talus üsna palju seminare läbi viidud ja suvepäevi korraldatud. Talu haldajad OÜ-st Vilsandi Liin on kogu kompleksi korrastamisel ära teinud suure töö.

"Elumaja oleme selle ajaga korda teinud. Kõrvalmajas elame ise. Seda veel remondime. Plaanime turistide jaoks tubegi juurde teha. Pererahvas tahab, et talu oleks korras ja säiliks. See on ikkagi saare kõige suurem talu," sõnas Ulvi Hiiuväin. Perefirmas tööpuudust ei tunta. Hoov on suur. Niidu- ja trimmeritööd teevadki põhiliselt pere nooremad liikmed ära.

Taas läheb jutt saarekülaliste arusaamadele. Imelik küll, aga paljud ei vaevu internetis kodutööd tegema. Arvatakse, et Vilsandil on pood ja teenindusasutused. "Ükskord keegi küsis, kus on siin lähim Selver. Küsitakse ka muid asutusi ja asju. Alles keegi tuli jalgsi palava ilmaga üle.

Meilt soovis ta T-särki osta. Kahjuks ei saanud me seda talle pakkuda. Mõni päev tagasi küsiti meil jalanõusid. Inimestel on ettekujutus, et saarelt saab ka midagi osta. Võib-olla saame neile juba järgmisel aastal Vilsandi temaatikaga asju pakkuda," arvas Harri.

Ja veel. Turismitalud toitlustavad vaid oma kliente. Juhukülalisele kahjuks midagi pakkuda pole. Kas kunagi saab saarel teoks kaupluse avamine (pood on Vilsandil varem olnud), pole teada. Saareelanike mõtted selles suunas igatahes liiguvad. Suvekuudel võiks väike poekene-kohvikukene saarel olla küll.

Ettevõtjad kiitsid nii saarevahti Margit Tättet kui saarevanemat Neeme Randa, kes saareelu edendamist täie rauaga võtavad. Kihelkonna vallavalitsus taotleb uue laeva ehitamist saareelanikega ühenduse pidamiseks. Kes selle laevaga sõitma hakkab, on praegu veel lahtine.

Kaugel meresaarel ettevõtlusega tegelevatel Harri ja Ulvi Hiiuväinal jagub energiat ja optimismi kaugel meresaarel tegutsemiseks. Elu väikesaarel on küll romantiline, aga nõuab ennekõike kannatlikkust ja teatud ettevalmistust.

15
Oliver Rand "Meie Maa" 08-07-2011
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=43283

Kihelkonna vallavalitsus loodab järgmise aasta teiseks pooleks liinile tuua uue Vilsandi laeva, mis ehitatakse valla soovil kindlasti Saaremaal.

"Plaanis on laev saada liinile tuleva aasta teiseks pooleks," kinnitas Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam. "Kas nii ka läheb, näitab aeg, kuid praegu sellised plaanid igatahes on."

Vallavanem kirjutab praegu enda sõnul kokku põhiprojekti, samuti on peetud võimalike ehitajatega esimene läbirääkimiste voor.
"Juuli lõpus selgub, millise firma välja valime, kuid meie soov on, et liinilaev ehitataks igal juhul Saaremaal," kinnitas Aardam.

12-kohaline liinilaev läheb maksma ligi 150 000 eurot, sellest suurem osa saadakse väikesaarte programmist. Möödunud nädalal kiitis Kihelkonna vallavolikogu heaks liinilaeva vallapoolse omafinantseeringu 24 385 euro suuruses summas.

Kihelkonna vallavalitsus on esitanud väikesaarte programmile eeltaotluse osalemaks projektis "Vilsandi liinilaev". Väikesaarte programminõukogu ettepanekul kanti projekt regionaalministri poolt kinnitatud tegevuskavasse summas 117 366 eurot. Täistaotlus tuleb esitada 1. augustiks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele.

Uue liinilaeva tarbeks rajatakse Papissaare ja Vikati sadamasse ujuvkai. "Liinilaev on eest aparelliga, mis avaneb otse ujuvkai peale, seepärast ei pea inimesed enam laevale ega sealt maha turnima ega hüppama. Samuti saavad puudega inimesed mugavalt laevale," kirjeldas Aardam.
Ehitatav laev jääb Kihelkonna valla omandusse ning vald otsustab, kas rentida see Vilsandiga ühenduse pidamiseks mõnele firmale välja või palgata ise kapten.


Leheküljed: [1] 2 3