Postitused

Siin näed kõiki selle kasutaja tehtud postitusi, mis asuvad foorumil, millele ka sul on ligipääs.


Postitused - Mart

Leheküljed: [1] 2 3 ... 5
1
Evely Aavik "Saarte Hääl" 29-06-2012
http://www.saartehaal.ee/2012/06/29/vilsandi-soidab-jalle/

Eelmisest nädalast on taas liinil Vilsandi ja Papissaare vahet sõitev laev Vilsandi. Mis täpselt laeva mootoririkke põhjustas, on alles selgitamisel.
 
"Ilmselt oli remontija jätnud laeval midagi paigaldamata ja sellest tekkis mootoririke," ütles Vilsandi kipper Harri Hiiuväin, täpsustades, et nüüd, pärast uut remonti on kõik korras ja laev sõidab ilusasti graafikujärgselt kolmel päeval nädalas.
 
"Enne jaanipäeva said kõik inimesed ikka üle veetud," rõõmustas ka Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam, lisades, et tänaseks ei olegi täpselt teada, mis laeva eelmise remondiga viltu läks.
 Aardam rääkis ka laeva remontinud Alunaudi juhi Mark Muruga, kuid kuna ettevõttel on praegu käsil kolimine, ei olnud neil aega mootoririkke põhjuseid selgitada.
 Tänavu kevadel liinile tulnud Vilsandi sõitis juba neljandal päeval kivi otsa, vigastades veovõlli ja sõukruvi. Ent remont ei õnnestunud, sest mõne aja pärast Papissaarest väljudes ei saanud laev õiget hoogu sisse ning läks juuni keskel taas remonti.
 
Vilsandi saare uus laev Vilsandi, mille ehitas OÜ Alunaut, läks maksma 134 000 eurot. Alus läbib vahemaa Papissaare ja Vilsandi vahel poole kiiremini kui seni vilsandlasi sõidutanud Marta – 12 kuni 15 minutiga. Väikelaev mahutab 11 inimest, selle pardale saab sõita ratastooliga ja jalgrattaga, sinna saab peale võtta väikekonteinerid ja kui soovi on, siis näiteks ka kaks tihumeetrit 6-meetrisi põrandalaudu.

2
"Meie Maa" 09-06-2012
https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=48234

Kuigi Kihelkonna vald lootis Vilsandi uue laeva taas liinile saada juba eelmisel neljapäeval, tuleb viperuste tõttu laeva remondil reiside alustamist oodata tuleva nädala alguseni.

Lood on väga nigelad, tunnistas Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam. "Esiteks läks laeva veovõll pärast Saksamaalt Eestisse saatmist kaduma, seda otsiti pea kaks nädalat. Nüüd aga selgus tõsiasi, et Saksamaalt on saadetud vale laager," rääkis ta, lisades, et laev pidanuks juba eelmisel neljapäeval liinil olema.

"Nii et väga kehv ja kahetsusväärne lugu. Kahjustused polnud iseenesest väga suured, aga paraku asjad ei suju nii, et tellin ja tuleb," tõdes vallavanem, avaldades lootust, et ehk enne jaanipäeva saab laeva ikkagi liinile.

Paati remontiva firma Alunaut juht Mark Muru kinnitas eile Meie Maale, et õige laager on juba Eestisse jõudnud. "Ma ei hakanud enne lootust andma, kui asi käes ja ise veendunud, et nüüd on tõepoolest see õige asi. Kui seekord kõik klapib, siis peaks paat järgmise nädala esimeses pooles jälle sõidus olema," sõnas ta.

Vilsandi uus laev Vilsandi sõitis kivi otsa neljandal päeval pärast liiniletulekut maikuu alguses. Kokkupõrkes said kannatada laeva veovõll ja sõukruvi.

3
Kihelkonna vallavalitsuse korraldus 03. mai  2012 nr 80
Reisijateveo hinna kehtestamine marsruudil Papissaare-Vilsandi-Papissaare
http://avalik.amphora.ee/kihelkonnavv/document.aspx?id=16933

* Reisija pilet 3.50 eurot (reisijapileti ostmisel ühel suunal);
* Õpilane, elanike registris olev Vilsandi saare elanik, jalgratas ja pagas 2 eurot (reisijapileti ostmisel ühel suunal). Õpilase pilet kehtib vanuses 7-14 aastat;
* Lastele alla 7 aasta on ülesõit tasuta.
* Puudega lastel ja sügava puudega 16 aastastel ja vanematel isikutel on ülesõit tasuta.

* Kinnitada laevaga graafikuvälise tellimusreisi hinnaks marsruudil Papissaare-Vilsandi-Papissaare 100 eurot, kui edasi-tagasi reis toimub samal päeval.
* Kinnitada laevaga graafikuvälise tellimusreisi hinnaks marsruudil Papissaare-Vilsandi-Papissaare 150 eurot, kui edasi-tagasi reis ei toimu samal päeval.

Korraldus jõustub teatavakstegemisest ja rakendatakse 01.06.2012.a.

4
Väikesaarte programmi 2012. a tegevuskava (kinnitatud regionaalministri 17.05.2012 käskkirjaga nr. 1-4/99)
www.eas.ee/../tegevuskava_2012_vaikesaared.pdf

Projekti nimetus: Vilsandi viiul
Taotleja: Kihelkonna Vallavalitsus
Toetus: 18 144,00
oma-/kaas-finantseeringu min. määr: 16,00%

5
Abrukal saab peatee korda ja Kesselaid elektrivõrgu
Raul Vinni "Saarte Hääl" 26-05-2012
http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=31975

Saare maakond sai riiklikust väikesaarte programmist pea veerand miljonit eurot. Selle eest saab Abruka uue tee, Vilsandi lumesaani, Kesselaid päästepunkti ja elektri.

Riigi jagatavast summast tuli Saare maakonda kolmandik. Neljast projektist on suurim Abruka saare peamise tee ajakohastamine. Abruka külarahva ettepanekutele toetudes koostasid Kaarma valla keskkonna peaspetsialist Kairi Niit ja arengu peaspetsialist Aare Saar projekti, mis annab Abruka poole sajandi vanusele külateele uue väljanägemise.

Kairi Niit ütles Saarte Häälele, et Abruka sadama ja keskuse vahelise teelõigu seisukord ja läbitavus mõjutab saareelanike elu aastaringselt.
Teeremont Abrukal pole siiski lihtne. Seni on vald võimalusel teed kõpitsenud, kuid suurt remonti pole see teelõik valmimisest saati näinud. Materjali kohalevedu ja selle tarbeks vajaliku kandevõimega laeva tellimine teeb teeparanduse nii kalliks, et vald oma rahakoti toel sellist asja teha ei suuda. Nüüd võetakse ette teekatte uuendamine, sajuvee ärajuhtimise süsteemide rajamine ja remont.

Kihelkonna vald sai raha "Vilsandi viiuli" nimelise projekti tarbeks. Projekti nimest võib küll arvata, et tegemist on näiteks külapillimeeste simmaniplatsiga, kuid tegelikult peitub selle nime taga siiski lumesaani ja gondli ost. Sarnane sõiduvahend hakkas sel talvel kurseerima just Abruka ja suure saare vahet.

"Viimaste aastate rasked lumeolud on olnud rasked ka meie kasutuses olnud tehnikale," ütles Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam, kelle sõnul hakkaks uus saan koos gondliga liikuma Vilsandi ja Papissaare vahet.

Kaks toetust saanud projekti on seotud Kesselaiuga. Muhu vald tahab saarele rajada oma elektrivõrgu, mis võimaldaks taastuvenergia ja vajadusel ka energiafirmade võrgu kasutamist. Samuti saaksid võrguga liituda uued soovijad. Kavas on välja ehitada kolm elektritootmise keskust ja lokaalvõrk. Rahastuse saanud esimese etapi käigus tahetakse lisaks võrgule paigaldada ka juba energiat tootvad päikesepaneelid.

Päästeamet tahab aga Kesselaiule päästepunkti ehitada. Päästeameti hinnangul on säärane koht vajalik just tingimustes, kus päästetööd võivad kesta mitu päeva. Samuti on päästepunktis vajadusel võimalik majutada merehädalisi või tervisekahjustuse saanud inimesi, keda pole võimalik saarelt ära viia. Lisaks päästemajale on projektis ette nähtud maja varustamine.

Taolised hooned on levinud Rootsi ja Soome väikesaartel ning päästeameti hinnangul tuleks päästepunkti kasutada mitmeotstarbeliselt, pakkudes selle baasil kõiki saarel vajalikke avalikke teenuseid. Ehitatav hoone oleks nii pritsukuur ja merepäästepunkt kui ka sadamahoone ja infopunkt.

6
Margus Muld "ERR Uudised"
http://uudised.err.ee/index.php?06251924

Vilsandi saare elanikud said oma käsutusse uue  üheksa meetri pikkuse laeva, kuid ka sadamad vajavad kordategemist.
 Väikesaarte programmist rahastuse saanud ja koos valla omaosalusega üle 140 000 euro maksma läinud uus, Vilsandi saare nime kandev laev sõidaks kahe saare vahelise meretee headel tingimustel ära 15 minutiga. Eelmine laev popsutas seal 40 minutit. Uus laev mahutab lahedalt korraga peale 12 inimest koos kaasa võetud kraamiga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ma arvan, et seda laeva on Vilsandi jaoks väga vaja, sest rahvastikuregistri järgi on Vilsandil 25 püsielanikku, lisaks nende pered. Ja suvel Vilsandi elanike arv tõuseb saja juurde. Ja siin on talvel nädalavahetusi, kus saarel on 25-30 inimest," rääkis Vilsandi saarevanem Neeme Rand.

Tänane madal veetase näitas aga, et vaja oleks mereteed kohati süvendada ja samas ka Saaremaa poolel räämas sadam korda saada. "Tegelikult on vaja ikka täpseid arvestusi ja plaane, et välja kalkuleerida, mis see maksma võiks minna. Siis ministeeriumis otsime, kuidas seda rahastada. Tõenäoliselt summa suurusjärgud on sellised, et need läheksid järgmisse finantseerimisperioodi ehk alates aastast 2014, mis ei ole väga kaugel," selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske.

Papissaare sadam on samas küll müügis, aga riigi seisukohast poleks Vilsandiga ühenduse pidamiseks sellist suurt sadamat vaja. Teise variandina nähakse võimalust samasse kõrvale ehitada hoopis uus sadam.

"Kui seda looduses vaadata, siis võib-olla tunduks lihtsam valla territooriumile pisikese sadama rajamine, kui eraomanikult suure kompleksi väljaostmist, mis paistis küllalt räämas olevat. Sellega võtaks Saarte Liinid endale kohustuse kogu kompleksi hallata. Esmamuljena tundub lootusrikkam väikse uue sadama rajamine," märkis Priske.

Ja perspektiivi uueks sadamaks on, sest Vilsandi saar on teistest saartest eriline selle poolest, et seal on rahvaarv juba aastaid kasvavas trendis.

VIDEO: http://uudised.err.ee/external/iframeplayer/uudised_iframe.php?playmode=startvideo&lng=0&vid=47747

7
"Postimees" 02-05-2012
http://www.postimees.ee/828014/tv3-vilsandil-onnistati-sisse-saaremaal-tehtud-liinilaev/

Vilsandil õnnistati sisse Saaremaal ehitatud liinilaev Vilsandi.
Nii nagu möödunud nädalal juhtus ootamatu viperus Ruhnu laeva sisseõnnistamisel, tabas sama saatus täna ka Vilsandi liinilaeva ristiema Annikat – šampusepudeli purustamisel tabas üks kild naise nägu, vahendasid «Seitsmesed uudised».
 
Iidne protseduur aga seetõttu toppama ei jäänud – kombekohaselt pandi pudeli allesjäänud osa laekasse, mis laevakaptenile üle anti.
 
Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam rääkis, et laev on suhteliselt kiire, väikese süvisega ja peaks madalale merele hästi sobima. Ühendus mandri ja Vilsandi vahel saab tema sõnul nüüd poole kiirem olema.
 
Laeva ehitanud OÜ Alunaut juhataja Mark Muru ütles, et tegu on unikaalse alusega, millel on suur stabiilsus ja hea kandevõime ning sellele mahub 12 reisijat koos kohvritega. «Samas suudab ta küllaltki karmis meres veel kiiresti ja väga pehmelt sõita,» ütles Muru.
 
Liinilaev hakkab mandri ja saare vahet sõitma kolm korda nädalas, lisaks on võimalik teha ka tellimusreise.

VIDEO: http://www.tv3play.ee/play/272182

8
"Meie Maa" 05-03-2012
https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=46860

Kihelkonna vallavalitsus kuulutab sel nädalal välja uue Vilsandi paadi nimekonkursi. 9 meetri pikkust paati ehitab Pöide valla firma Alunaut ja veebruarikuus käidi sellega ka Helsingi paadimessil.

"Vilsandi paat on meil põhimõtteliselt valmis, nipet- näpet veel teha aga jõuame kokkulepitud ajal ta tellijale üle anda," ütles Alunaudi juhataja Mark Muru.

Kihelkonna vallavalitsus on uue paadi vettelaskmise pidustused kavandanud aprillikuu viimasele nädalavahetusele. "Koos nimega sooviksime paadi küljele ka mingi hea lause kirjutada. Pärituult soovivat või midagi sellist," teatas Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam Meie Maale.

Tema hinnangul tuleb uus paat aparelliga, et reisijad ei peaks enam üle poordi ronima, vaid saavad tasapinnalisel teel paati astuda. "Uue paadiga saame ka konteinereid vedama hakata," rõõmustas vallavanem.

9
Ain Lember "Saarte Hääl" 18-02-2012
http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=30335

Saare maavanem leiab, et edaspidi võiksid Saaremaa ja Vilsandi vahel ühendust pidavate laevade sadamad kuluda AS-ile Saarte Liinid.

Eile Vilsandi saart külastanud maavanema Kaido Kaasiku sõnul on praegu RMK-le kuuluv Vikati sadam Vilsandil üsna nigelas seisukorras ja vajab uue laeva liiniletulekut silmas pidades kordategemist. Kõige mõistlikum oleks sadam anda AS-ile Saarte Liinid, kelle põhiülesanne on sadamate haldamine ja arendamine ning parvlaevaühenduse kindlustamine mandri ja asustatud saarte vahel.

Kaasiku sõnul taotleb maavalitsus Vikati sadama üleandmist majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ja sealt edasi AS-ile Saarte Liinid. "Kõik need sadamad, mis Saar-te Liinid on viimastel aastatel välja ehitanud, toimivad väga hästi," kiitis Kaasik. "Arvan, et samal tasemel avalik teenus peab olema tagatud kõigil saar-tel, kus on praegu püsielanikkond," lisas ta.   
Saarte Liinidele võiks edaspidi minna ka Papissaare sadam, mis praegu kuulub eraomanikule, kuid see sõltub mõistagi sadama omaniku tahtest.

Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam pidas samuti loogiliseks sadamate üleandmist Saarte Liinidele. "Nendel on võimu ja kompetentsi neid asju ilusasti välja ehitada," sõnas Aardam, kelle sõnul vajab eelkõige just Vikati sadam kordategemist.

10
Üldine arutelu / Eesti kõige soojem paik 2011
« : 11:22 14.01.12 »
Maalehe artikklis "Aasta, kui kogu maailm hullus" on mainitud, et Eesti kõige soojem paik aasta (2011) kokkuvõttes oli Vilsandi (8,1°) ja jahedaim Väike-Maarja (6°). Riigi keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati 7,0°

terve artikkel siin: http://www.maaleht.ee/news/loodus/loodusuudised/aasta-kui-kogu-maailm-hullus.d?id=63762744

11
Oliver Rand "Meie Maa" 21-10-2011
http://meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=44958

Kihelkonna vallavalitsusel ei õnnestunud eile maha müüa vallale kuuluvat hüdrokopterit, kuna ühtegi pakkujat kohale ei tulnud.

"Veel eile küsiti meilt hüdrokopteri kohta, kuid täna kahjuks huvilisi ei olnud," lausus Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam. "Nüüd peab volikogu otsustama, kuidas me küsimusega edasi läheme. Päris järgmisel volikogu istungil me küsimust veel ei tõstata, anname natuke laagerdumisaega."
Kihelkonna vallavalitsus müüs hüdrokopterit Hydrokop 410 avaliku suulise enampakkumise teel alghinnaga 6500 eurot.

Kümmekond aastat tagasi Vilsandiga ühenduse pidamiseks ostetud hüdrokopter on seisnud kasutult, kuna see on sõiduriistana kohati ohtlik. Müüki pandi ta enam kui neli korda odavamalt kunagisest ostuhinnast, mis oli ligi 440 000 krooni.

12
Andres Sepp "Saarte Hääl" 20-09-2011
http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=27658

Kümme aastat tagasi raske raha eest Vilsandiga ühendusepidamiseks ostetud, kuid täiesti kasutuks, koguni ohtlikuks sõiduriistaks osutunud hüdrokopter pannakse Kihelkonna vallavolikogu otsusega müüki.

"Sellega sõita on nagu sõit jalgrattaga, mida ei saa kurvis kallutada, propeller viib ta kursist välja ja õnnetus on käes," seletas Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam, kes tegi volikogule ettepaneku panna kümne aasta eest 440 000 krooni eest ostetud riistapuu enampakkumisele 6500-eurose ehk veidi enam kui 100 000 kroonise alghinnaga.

Reisijatele ohtlikuks osutus hüdrokopter üsna pea pärast soetamist. Nii kirjutas Õhtuleht 2003. aastal, et ühel päeval juhtus sellega lausa kaks õnnetust järjest – sõiduriist kaotas juhitavuse ja paiskus kummuli. Üht reisijat lohistas tiiviku kaitsevõre piki jääd edasi, kuid õnneks oli inimene nii paksult riides, et pääses lohisemisest üksnes kange õlaga. Õhtuleht märkis toona, et hüdrokopter tuli koguni varustada kirjaga "Sõit sõitja enda vastutusel".

Sõidukit on Aardami sõnul raske nii kiiresti liikuma saada kui ka peatada. "Ta vajab ikka korralikult pöördeid, et liikuma hakata." Aardami sõnul on hüdrokopter täiesti mõttetu riist Vilsandiga ühenduse pidamiseks, kuid kahe kiiluga paat ja mootor võivad siiski eraldi võetuna uuele omanikule kasulikud olla. "Kui paadile korralik päramootor taha panna, on ta väga korralik sõiduvahend," osutas Aardam. "Ja väikest mootorit saab kasutada väikelennukitel."

"See kopter kõlbaks külamehele kuuri taha, aga mitte saare varustamiseks," ütles pärast kopteri ostmist 2001. aastal Vilsandi majakavaht Avo Piisk.

13
Aare Laine "Saarte Hääl" 15-09-2011
http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=27576

Veeteede ametile kuuluvad Saaremaa tuletornid on niivõrd kehvas seisus, et nende avamine turismi jaoks ei tule ilma korraliku remondita kõne alla.

Kaks aastat tagasi tegi Saaremaa muinsuskaitse selts veeteede ametile taotluse Sääre tuletorni avamiseks turistidele, tänavu esitas samasuguse taotluse Kihelkonna vallavalitsus Vilsandi tuletorni kasutusele võtmiseks.
Veeteede ameti Saaremaa osakonna juhataja Jüri Kuuse sõnul on Torgu vallavalitsus juba aastate eest pöördunud selguse saamiseks Tallinna tehnikaülikooli teadlaste poole.

"Ilma treppe ja trepimademeid tugevdamata ei tule torni külastamine kõne allagi. Kui torni hakatakse massiliselt külastama, tekib vibratsioon. Nii võivad kergesti õnnetused juhtuda ja torn ise saab kannatada. Sääre tornis on käsipuu vaevalt meetri kõrgusel. Treppidel komistades võib inimene tahtmatult sooritada mitmekümnemeetrise vabalennu, mis reeglina lõpeb surmaga," maalis Jüri Kuusk sünge pildi.

Vilsandi tuletorni osa trepiastmeid ja mademeid on aga täielikult läbi mädanenud. "Kõik tahaksid kohe hakata bisnist tegema. Mitte keegi ei taha midagi selle nimel teha, et ise sinna turvalisuse tagamiseks investeerida. Sellest aga peaksime alustama. Me ei saa kogu aeg tulekahju kustutada. Tornide avamisel peame me tulekahju ennetama. Selleks on vaja raha ja head tahet ka nende poolt, kes tahavad neid turismiatraktsioonidena avada," toonitas Jüri Kuusk.

Kihelkonna vallavanema Raimu Aardami hinnangul võib koostööst lähiaastatel kindlasti asja saada. "Küsimus on selles, mida koostöö endas kätkeb. Üks on selge, torni korrastamiseks läheb üsna palju raha. Selle saamiseks on vaja kirjutada projekte. See jääb ilmselt meie ülesandeks. Oleme huvitatud sellest, et Vilsandile tekiks juurde üks turismiobjekt, kuhu külalised siseneda saaksid," teavitas Aardam.

Optimistina loodab Aardam oma sõnul, et paari aasta pärast saab enam kui 200-aastase unikaalse tuletorni huvilistele avada. Ka veeteede ameti hüdrograafia- ja navigatsioonimärgistuse teenistuse juhataja Taivo Kivimäe kinnitas, et VTA on valmis tegema koostööd analoogselt Kõrgessaare vallavalitsusega (Hiiumaa) tehtavale koostööle tuletornide avamisel külastajatele.

14
Alver Kivi "Meie Maa" 23-08-2011
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=43981

Kihelkonna vald soovis veeteede ametilt selgitusi Vilsandi tuletorni hetkeolukorra ja võimaliku tuleviku kohta.

Juuli keskel toimusid X ülemaailmsed vilsandlaste päevad, kus arutleti ka tuletorni saatuse teemadel. Oluliseks küsimuseks kerkis, kas kunagi saab Vilsandi külastaja tuletorni ronida, et näha sealt ümbritsevat vaadet.

Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam märgib veeteede ametile saadetud kirjas, et arengud ehitustöödel ja eriti tuletorni linnaku osas on olnud märgatavad, kuid küsimusi tekitab kõige olulisem ehk tuletorni saatus. "Meile teada olevalt on tuletornis osa puitkonstruktsioone mädanenud ja vajalikud on ka välised korrastustööd," kirjutas vallavanem.

Veeteede ameti hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistuse juhataja,
peadirektori asetäitja kohusetäitja peadirektori ülesannetes Taivo Kivimäe vastas pöördumisele, et uuringutes antud hinnangud kinnitavad Vilsandi tuletorni tehnilise üldolukorra rahuldavaks.

Säilinud on kõik põhilised algsed konstruktsioonid, mis väärivad säilitamist ja restaureerimist, samuti puitvahelaed, kus väljavahetamist vajavad üksikud kahjustatud põrandalauad ja trepipõsed.

"Vilsandi tuletorni rekonstrueerimiseks ja restaureerimiseks on olemas enamik vajalikest projektdokumentatsioonidest, mis tuleks uuesti kooskõlastada ametiasutustes, lähtudes riigieelarvelistest võimalustest või muudest võimalikest rahalistest vahenditest, mida saaks kasutada püsimärkide remontimisel ja korrashoiul," märkis Kivimäe.

Kivimäe sõnul saab Vilsandi tuletorni seni kasutada ainult meresõidu ohutuse tagamise eesmärkidel.

15
Heli Salong "Meie Maa" 11-08-2011
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=43820

Felslandi Ajamaja jõudis sarikapeoni
Vilsandi tuletorni juurde kuuluv majakavahihoone ehk Felslandi Ajamaja pidas väikest sarikapidu. Tegemist on ajaloolise hoone ökoloogilise ja ökonoomilise taastamisega, mis on suure tõenäosusega unikaalne nii Eestis kui kogu Euroopa Liidus.
 
"Eesmärk on tõestada, et me saame hoonet energiatõhusaks muutes säilitada kõik selle muinsusväärtuslikud detailid ja väljanägemise," on öelnud projekti eestvedaja Monika Salu.

"Olen aastast 2008 tegelenud energiatõhusa ehituse teemadega ning tekkis mõte, et on vaja ka käegakatsutavat ja kõigile nähtavat näidist. Näidise valimisel pidasin oluliseks, et see oleks huvipakkuv mitte ainult energiatõhususe aspektist, vaid ka muidu huvitav ehitis.

Ühesõnaga, otsisin ajaloolise väärtusega põnevat hoonet, mida energiatõhusana uuele elule äratada. Nagu otsivate vaimudega tihti juhtub, tuli ka seekord mängu juhus. Vilsandi tuletorni teenijate elamu-vahimaja otsis peremeest ja mina otsisin maja. Nii me kokku saimegi," täpsustas Salu.

Salu sõnul seovad teda Vilsandiga just Ajamaja ja muidugi armastus mere vastu.
Ühel väikesaarel ehitamine pole aga mitte kõige lihtsam ettevõtmine, kuid Salu sõnul on siiani kulgenud kõik enam-vähem plaanipäraselt.
"Mõningaid probleeme on loomulikult olnud ja seda eelkõige ehitustööde alguses, kuid asjade käigu ja edenemisega võib rahul olla," kinnitas Salu.

Taastamistingimused on karmid
"Sellisele majale uue elu sissepuhumisel on kõik keeruline, aga seda teadsin ja arvestasin algusest peale. Tegu on ju kõige ekstreemsemate tingimustega. Ühelt poolt muinsuskaitsealune hoone, looduskaitseala, kivisid ja madalikke täis mere sees asuv väikesaar, teisalt tahe säilitada kõik vana ja samas luua kõige kaasaegsem energiatõhus hoone," loetles Salu.
Salul on hea meel, et toetajaid on rohkesti. "Võib vahest väita, et mitmete kohalike ettevõtjate jaoks on tekkinud uus äri, näiteks Ökoküla heinaladu oli kuni heinateoni kasutusel materjalide vahelaona, senine lambaveotraktor on oma põhitööst vabal ajal ehitusmaterjali transportimise vahend jne. Saarevahi, saarevanema, kohalike turismiettevõtjate ja majaomanike heatahtlike nõuannete, hea tahte ja abita oleks tegevus sellel imelisel saarel väga palju raskem," kiitis Salu koostööd.

Renoveerimistööd lähevad Inotex Grupile maksma ligi 600 000 eurot. Sellest 242 000 eurot tuleb PRIAlt.
"Tänu PRIA toetusele on üldse kogu projekti elluviimine võimalik. Inotex Grupp avab maja pärast valmimist kõigile soovijatele. Majas tutvustatakse hoone energiatõhusaks renoveerimise võtteid, materjale ja lahendusi: seinaküte, termokatkestusega aknaraamid, soojustus, maaküte, alternatiivenergiad, soojatagastusega ventilatsioon jne. Lisaks on hoone kasutusel loomemajana ja pakub suusaturistidele puhkepeatust sauna ning sooja supiga. Samas avatakse käsitöökoda.

PRIA toetuse, praeguse meeskonna, partnerite ning saarerahva hea koostöö tõttu on küll põhjust loota, et kõik laabub plaanipäraselt," rõõmustas Salu.
Maja avamine peaks kätte jõudma 2012 mihklipäeval.

Leheküljed: [1] 2 3 ... 5