Postitused

Siin näed kõiki selle kasutaja tehtud postitusi, mis asuvad foorumil, millele ka sul on ligipääs.


Teemad - Mart

Leheküljed: 1 2 [3]
31
Monika Puutsa Meie Maa 11-03-2010
http://meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&artid=35001

Kui Vilsandi senine märtsi rekord lume paksuses oli 38 cm ning Uue-Lõvel 52 cm, siis tänavu on neis paigus tunduvalt lumerohkem.

1996. aasta märtsis oli Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituudi andmeil Vilsandil lumevaiba paksus 38 cm. Eile hommikul mõõdeti seal aga lume paksuseks 43 cm

Uue-Lõvel oli 1970. aasta märtsis rekordiline 52 cm lund, ent eilse seisuga oli lumekihi paksuseks 56 cm

EMHI ilmavaatluste osakonna juhataja Miina Krabbi sõnul ei sündinud rekordid siiski eile, vaid on pärit varasemast. “Viimastel päevadel ju lumelisa tulnud pole, ” tähendas ta.

Sõrves, kus kirja läks 31 cm, uut rekordit tänavu märtsis ei tulnud.
“Sõrves mõõdeti 1951. aastal 26, 1956. aastal 38, 1985. aastal 41 ja 1987. aastal 55 cm lund – viimane on kehtiv märtsi rekord,” tõi Krabbi näiteid lumerohkematest märtsikuudest läbi aastakümnete.

Vilsandi andmed 1920-ndatest
Teisipäevases Kanal 2 uudistesaates “Reporter” väitis Peep Taimla, et saja aasta jooksul pole Saaremaal lumekihi paksus märtsi alguses nii suur olnud kui praegu.

“Mina ei tea, kust Taimla oma andmed võtnud on,” kostis seepeale Miina Krabbi. “Meil algab Vilsandi lumerida 1921. aastaga, seega ei tule kuidagi sadat aastat täis. Sõrve rida algab 1950.ja Uue-Lõve oma 1957. aastaga.”
Jaamades mõõdavad vaatlejad lund igal hommikul kell 8.

Krabbi tõdes, et lume paksuselt on jaamad väga erinevad. Tema andmeil on üle 25 cm olnud lume paksus, näiteks, Sõrves talvel 1981/1982, 1984/85, 1986/87, 2005/06; Vilsandil 1961/62, 1968/69, 1981/82, 1993/94, 1995/96, 1996/97, 2001/02, 2005/06. “Uue-Lõve kohta praegu otsida ei jõua, aga seal on ka algpaksus suurem,” ütles Krabbi, lisades: “Kuna Uue-Lõve asub Saaremaa keskel, on seal peaaegu alati korralik talv olnud.
Üheksateistkümnel aastal on märtsis olnud lund üle 30 cm. Vaid mõnel üksikul väga soojal aastal on talve jooksul lühikest aega ja vähe lund olnud.”

Lõppeva talve rekord Saaremaal – 74 cm

Lõppeva talve rekordiline lumepaksus Saare maakonnas on Krabbi sõnul mõõdetud Uue-Lõvel – 74 cm.

Miina Krabbi sõnul ei saa väita, et sellist talve, kus Saare maakonnas lund üldse maas poleks olnud, on eksisteerinud. “Näiteks, Vilsandil on algusaegadel väga palju andmelünki, lausa kuude kaupa,” tõdes ta. “Selliseid talvesid, mil kas või ainult kaks päeva on paar sentimeetrit lund olnud, on ikka. Välja võib ehk tuua talve 1991/1992, kui Vilsandil oli lumikate nii õhuke, et seda mõõta ei saanud – alla 0,5 cm –, aga maa oli siiski nähtavas ümbruses valge.”

EMHi andmeil on praegu Eestis kõige paksem lumi Peipsi põhjakaldal Alajõel – 69 cm.
Käesoleva talve lumerekord on aga 78 cm, mis mõõdeti Jõhvis ja Alajõel.

32
http://www.eestifotofestival.com/fotokonkurss-vilsandi-rahvuspark

MTÜ Loona, Kultuuriühing Eesti Fotofestival MTÜ, Kihelkonna ja Lümanda vald kuulutavad välja fotokonkursi “Vilsandi Rahvuspargi 100. aastaring”.

Konkursile oodatakse Vilsandi rahvuspargis 2010. aastal tehtud pilte. Osalema on oodatud kõik fotohuvilised, vanusepiirangut ei ole.

Konkursi eesmärkideks on väärtustada läbi visuaalse ja emotsionaalse elamuse kohalikku elukeskkonda ja lisada piirkonnale atraktiivsust, tõsta inimeste keskkonnateadlikkust, tuua Vilsandi RP ja Eesti looduskaitse juubeliüritused üldsusele lähemale ning teavitada üldsust Vilsandi rahvuspargist kui atraktiivsest loodusturismi sihtkohast.

Võistlus toimub kolmes kategoorias: kaunid maastikud, elus loodus ja pärandkultuur.

Konkurss kestab alates väljakuulutamisest kuni 30. juunini (viimaste tööde laekumise tähtaeg). Võistlustööd saatke aadressil konkurss@fotofestival.ee või laadige veebipõhiselt www.fotofestival.ee

Lisainfo:
Simon Tompel
GSM 555 44 555

Tsiteeri
Konkursi tingimused
http://www.fotofestival.ee/docs/Vilsandi_RP_fotokonkursi_tingimused_2010.pdf

MTÜ Loona, Kihelkonna Vallavalitsus, Lümanda Vallavalitsus ja MTÜ Kultuuriühing Eesti Fotofestival kuulutavad välja fotokonkursi „VILSANDI RAHVUSPARGI 100. AASTARING“

Osa võivad võtta kõik fotohuvilised. Vanusepiirangut ei ole.

Võistlus toimub kolmes kategoorias:
looduspilt;
linnud, loomad;
pärandkultuur.

1. Üldtingimused
Konkursile ootame fotosid, mis on tehtud Vilsandi Rahvuspargis 2010. aastal. Keskkonnateemalise „Vilsandi Rahvuspark 100“ fotokonkursi eesmärgiks on juhtida tähelepanu keskkonna väärtustele ja pärandkultuuri säilitamisele.

Konkurss kestab 26. jaanuarist kuni 30. juuni 2010.

2. Nõudmised võistlustöödele:
2.1. Konkursile ootame fotosid, mis on tehtud Vilsandi rahvuspargis 2010. aastal ja mis tabavad ainulaadset tavapärases looduses, pärandkultuuriobjekte, linde, loomi jne.
2.2. Iga osaleja saab konkursile esitada kuni 10 fotot.
2.3. Fotole kirjutada vabalt valitud pealkiri ja kus on pildistatud.
2.4. Foto töötlemisel on lubatud:
       * Valgetasakaalu (white balance) korrigeerimine;
       * „Crop“, sealhulgas crop, mis korrigeerib sirgjooni;
       * Tolmuplekkide eemaldamine kloonimise teel;
       * Punaste silmade eemaldamine;
       * „Blur“, mis katab kogu pilti;
       * „Unsharp mask“, mis katab kogu pilti;

Muul moel digitaalselt töödeldud fotod eemaldatakse konkursilt.

3. Konkursil osalemine
3.1. Konkursil osaleja peab avaldama oma pärisnime, telefoninumbri ja e-posti aadressi. Võitjatega võetakse ühendust e-posti ja telefoni teel. Konkursil osalejate kontaktandmeid ei avaldata kolmandatele osapooltele, ilma eelneva osaleja nõusolekuta.
3.2. Korraldajal on õigus konkursilt kõrvaldada fotosid, mis ei kvalifitseeru antud konkursi võistlustöödena.
3.3. Fotokonkursile töid esitades kinnitab osaleja, et omab fotode autoriõigusi. Konkursil osaleja vastutab kolmandate osapoolte võimalike pretensioonide eest enda poolt esitatud tööde ulatuses.
3.4. Fotode saatmisel postiga või veebi kaudu üleslaadimisel kinnitab osaleja, et on tutvunud konkursi tingimustega ja nendega nõustunud.
3.5. Ebakorrektse e-posti aadressi või telefoninumbri esitamisel, autoriõiguste rikkumisel, võidakse kõrvaldada osaleja fotod konkursilt.
3.6. Tööd esitatakse JPEG formaadis, soovitavalt sRGB värviruumis. Esitatud töö faili suurus ei tohi ületada 3MB. Pildifaili pikema külje miinimumpikkus on 3200 pikslit. Diapositiiv- või negatiivfilmile pildistatud tööd tuleb esitada digitaliseeritult.
3.7. Konkursile esitatud fotosid võivad konkursi korraldajad kasutada mittekommertslikel eesmärkidel oma väljaannetes (trükis ja veebis) ning eksponeerida näitustel, avaldamisel lisatakse autori nimi. Hinnatakse loodusfotode väljendusrikkust ja emotsionaalsust, kunstilist ja tehnilist taset, samuti kujutatu loodusväärtust, haruldust ja erakordsust. Auhinnatud pilte võib tasuta kasutada ka loodusfotograafiat edendavatel eesmärkidel.
3.8. Fotod saata e-postiga aadressile konkurss@fotofestival.ee või laadida veebipõhiselt www.fotofestival.ee

4. Žürii ja auhinnad
Žürii hindab töö loomingulisust, tehnilist taset ja reeglitele vastavust.
Saadetud tööde hulgast valivad korraldajad / žürii iga kategooria võidutöö.
Auhinnafond 16000 Eesti krooni. Korraldajatel on õigus auhinnafondi ümber jaotada.

Tule Vilsandi Rahvusparki pildistama!
www.camploona.ee

33
Veljo Kuivjõgi Meie Maa 11-01-2010
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&artid=33807

Kuna Vilsandil pole tehnikat, millega lund külateedelt ära lükata, ei saa ATV-ga 40-cm paksuses lumes liikuda. Lumi takistab selle sõidukiga merejääle pääsemist, seetõttu parim viis praegu Vilsandilt Saaremaale minekuks on jalgsi. Saarevaht Jaan Tätte on tänavu seitse korda üheksa kilomeetri pikkust teekonda edasi-tagasi ära käinud.

“Käkisilm on kõige pehmem koht, seal on merel vool sees ja jää ei taha tekkida, käime rohkem mere poolt. Auto on Saaremaal ja kodust autoni tuleb 9 kilomeetrit. Kogemused on õpetanud, et kui on väga vaja, saab alati üle,” rääkis saarevaht Tätte Meie Maale.

Amfiibsõituk ehk hüdrokopter, mis Vilsandi transpordiprobleemid pidi kümme aastat tagasi lahendama, enam käigus pole. Sileda jää peal sõitis see küll hästi, aga lumevalli jäi kergesti kinni ja võis ka ümber minna. Mõned aastad tagasi sai paar meest sellega sõites haiget ja sellest ajast pole see sõiduk enam käigus.

Mootorsaani pole aga Vilsandi mehed veel Kihelkonnalt ära toonud, saadakse ilma hakkama. “Vilsandi liini sõidab paadiga Harri Hiiuväin ja tema on lumesaani tee juba kadakaokstega tähistanud. Kelk on ka saanil taga, saab kaupa vedada, eks mehed annavad Harrile teada, kui saani vaja,” selgitas Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam.

Vilsandil elab praegu kolm meest. Tänavuseks talveks tuli ka Margit Tätte Vilsandile elama, kuid nüüd on ta õpingutega Räpina koolis nii seotud, et saarel saab üsna vähe olla. Margit õpib keskkonnaspetsialistiks, et tulevikus Vilsandil erialast tööd saada.

34
Üritused / teabepäev Vilsandi rahvuspargis
« : 12:55 22.09.09 »
RMK, Keskkonnaameti ja MTÜ Loona teabepäev Vilsandi rahvuspargis
http://www.rmk.ee/press/uudised/uudised-2009/rmk-keskkonnaameti-ja-mt-loona-teabepev-vilsandi-rahvuspargis

27. septembril, rahvusvahelisel turismipäeval toimub Vilsandi Rahvuspargi keskuses, Loona mõisakompleksis RMK, Keskkonnaameti ja MTÜ Loona ühine teabepäev „Vilsandi rahvuspargi uued võimalused“. Päev algab kell 10.30 ja oodatud on kõik huvilised.

Loona näitusemajas saab ülevaate kolme osapoole tegemistest, mis suunatud nii rahvuspargi külastajatele kui kohalikele elanikele. Oma tööst räägivad Kadri Kullapere RMK-st, Arvo Kullapere Keskkonnaametist ja Maarika Toomel Loona MTÜ-st.
Lisaks tehakse väljasõit Vilsandi rahvuspargi külastatavaimale poolsaarele Harilaiule ning osaletakse suvel Muinsuskaitseameti ja Kultuuriministeeriumi toel uuendatud Kihelkonna Mihkli kiriku kellatorni avamisel. Ilusa ilma korral saab kuulda kellatorni ajaloolist lühiülevaadet restaureerimistöid teostanud OÜ Rändmeister juhatajalt Juhan Kilumetsalt.
Mihkli kirik ehitati Saare-Lääne piiskopi ja ordu ühisettevõtmisena peale 1260-1261.a toimunud saarlaste ülestõusu ja kuulub vanimate Eestimaa pühakodade hulka. Kellatorn kiriku juurde valmis hiljem, alles 1638. aastal.

Paarikilomeetrisel jalutuskäigul juba 1924. aastast kaitse all olevale Harilaiu poolsaarele vaadeldakse linde, tehakse tutvust kaitsealuste taimedega ja uuritakse metsa all leiduvaid seeni. Retke juhendab RMK teabespetsialist Kadri Kullapere.

Piknikul Harilaiul pakutakse 55 krooni eest lõkkesuppi, kooki ja taimeteed.

Buss teabepäevale väljub Kuressaare bussijaama tagusest parklast kell 10 ja tagasi linna jõutakse kell 16.

Teabepäeva rahastab RMK.

Osalejatel palume end registreerida 25. septembriks telefonil

45 46 880, mobiilil 53 01 2772 või e-kirjaga aadressil kadri.kullapere@rmk.ee

35
Üritused / fotonäitus Eesti tuletornidest
« : 23:58 13.09.09 »
http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/Vilsandi_tuletorni_200._juubeliks_avatakse_foton%C3%A4itus_Eesti_tuletornidest.aid-5592

Vilsandi tuletorni 200. juubeliks avatakse fotonäitus Eesti tuletornidest

Vilsandi rahvuspargis asuva RMK teabepunkti Loona näitusemajas avatakse homme Vilsandi tuletorni 200. juubeli ja rahvusvahelise merenduse päeva tähistamiseks fotonäitus Eesti majakatest ja Läänemere elustikust.

Kaido Haageni fotonäitus räägib tuletornide tähtsusest rannakultuuris, nende seostest teiste tegevusaladega, ajalooliste tuletornide valgustamiseks kulunud metsadest jne. Samas saab lisateavet näitusel olevate tuletornide kui pärandkultuuriobjektide kohta ning sirvida teemakohast kirjandust.

„Eestil ja eestlastel on eriline suhe merega. Pealpool veepinda on meresõitjatele abiks tuletornid, mida sageli tuntakse ainult tule järgi. Mis toimub allpool veepinda, on teada vähestele. Näitus püüab edasi anda tuletornide kui ehitiste ilu ja veealuse maailma võlu“ ütleb näituse autor Kaido Haagen.

Suuremõõtmelistel fotodel on jäädvustatud 14 põneva ajalooga Eesti tuletorni. Näiteks läks juubelit tähistav Vilsandi tuletorn automaatika peale üle alles 1996. aastal. Seda on ka mitmes järgus kõrgemaks ehitatud. Tiibsaare tuletorn Harilaiu poolsaarel „tantsib vees“,  olles kord rohkem kord vähem viltu ning liikudes 70 aastaga ligikaudu 100 meetrit mere poole. Näha saab ka maailmas vanuselt 3ndat, Kõpu tuletorni. Ruhnu tuletorni projekteerijaks on aga Gustave Eiffel, kuulsa Eiffeli torni autor.

Näitus on avatud 11.-30. septembrini kõigil tööpäevadel kella 9-17. Suuremate kui 10-liikmeliste gruppide puhul on vajalik eelregistreerimine.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. Lisaks loob RMK puhkevõimalusi Eesti riigimetsas ja kaitsealadel ning kujundab loodusteadlikkust. RMK majandab 38% Eesti metsadest.

Lisainformatsioon ja registreerimine: Kadri Kullapere, RMK loodushoiuosakonna teabespetsialist, 45 46 880, kadri.kullapere@rmk.ee

36
RMK tegeleb Vilsandi rahvuspargi külastuskorraldusega alates 2009. aasta veebruarist.
http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/rahvuspargid/vilsandi-rahvuspark

RMK teabepunkt Vilsandi rahvuspargi keskuses
lahtiolekuaeg E-R 9-17
aadress Loona küla, Kihelkonna vald, Saaremaa
tel 454 6880

Magnet: arvukad linnuliigid, karaktertaimestik, riimveelise mere fauna
Tegevused: jalgsimatkad, linnuvaatlus, loodusharidus, kalapüük



37
delfi.ee 21-08-2009
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/tubli-maru-aitas-katkise-lulu-sadamasse.d?id=25229781

Üleeile sai Kuressaare Merevalvekeskuse korrapidaja teate Vilsandi saare lähedal madalikule kinni jäänud mootorjahi kohta.

Piirivalve patrull-laev pukseeris aluse Saaremaa sadamasse, teatas Delfile piirivalve pressiesindaja.

Kolmapäeval kell 14.55 sai Lääne Piirivalvepiirkonna Kuressaare Merevalvekeskuse korrapidaja raadioside kaudu teate, et Vilsandi saare lähedal on madalikule kinni jäänud Eesti lipu all sõitnud mootorjaht Lulu.

Lulu kapteni selgituste kohaselt oli alus tugeva tuule tõttu sõitnud madalikule ning kapten palus abi aluse lahti tõmbamiseks.

Õnnetuspaik asus paarsada meetrit Vilsandi saarest põhja suunas 2,2 meetri sügavuses vees.

Peale teate saamist väljus Saaremaa sadamast madalikule kinni jäänud alusele appi piirivalve patrull-laev Maru.

Lahtitõmbamise käigus sai vigastada lahtitõmmatava aluse sõukruvi ning Lulu viieliikmeline meeskond otsustas jääda ankrusse vabasse vette, et otsida abi väikelaeva pukseerimiseks Nasva sadamasse.

Kuna Nasvale pukseerimise võimalust Lulu meeskond ei leidnud, siis palusid nad veelkord piirivalve abi, et alus pukseerida lähimasse sadamasse.

Neljapäeva hommikul pukseeris patrull-laev Maru mootorjahi Lulu Saaremaa sadamasse.

Pukseeritava aluse pardal viibinud meeskonnaliikmete tervislik seisund oli hea ning meditsiinilist abi keegi ei vajanud.

38
Anu Vares Oma Saar 17-08-2009
http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=14782

Fotogalerii: http://foto.omasaar.ee/thumbnails.php?album=53

President Toomas Hendrik Ilves viibis reedest pühapäevani visiidil Saare maakonnas. Reedel tutvus president Kaarma vallas osaühingu Merinvest tegevusega, laupäeval külastas koos Evelin Ilvesega Vilsandit ja Abruka saart ning pühapäeval andis Kuressaare kultuurikeskuses üle autasud rahvusliku programmi “Kaunis Eesti kodu 2009” parimatele.

Laupäeva hommikul kõlas Kihelkonna rahvamaja ees presidendi auks kohalike naiste tervituslaul ning pärast rahvamajas ringivaatamist ootas ees meresõit Vilsandile, kus Vikati sadamasse olid presidenti tervitama tulnud nii saareelanikud kui ka Eestimaa Looduse Fondi talgulised.

Vilsandil sai president ülevaate äsja 99-aastaseks saanud kaitsealast ning keskkonnaameti ja Eesti keskkonnauuringute keskuse tegevusest saarel. Toomas Hendrik Ilves käis ka Vilsandi tuletorni lähedal asuvas Eesti kõige läänepoolsemas asustatud punktis.

Vilsandilt tagasi tulles külastas president Papissaare suitsukalavabrikut, kus talle tutvustati lestakala suitsutamise nippe ning anti kohalikku toodangut – suitsulesta ja vürtsikilu – ka maitsta.

Papissaarest suundus Toomas Hendrik Ilves Roomassaare sadamasse, et sõita Abrukale ja seda laevaga “Heili”, mille mastis lehvis merereisi ajal Vabariigi Presidendi lipp.

Abrukal külastas president kohalikku raamatukogu ja kinkis kohalikku kogusse mõned uued raamatud. Riigipeale korraldati saarel ka ringsõit, mille käigus jagasid selgitusi Ülo Tuulik ja saarevaht Rein Lember. Abruka rahvamaja juurde kogunenud inimesed said presidendiga juttu ajada ja talle küsimusi esitada.

Toomas Hendrik Ilvese visiiti Abrukale jäävad meenutama kohaliku rahvamaja juurde istutatud pärnapuu ning külalisteraamatusse tehtud sissekanne: “Armastust ja hoidmist teile, kes armastate ja hoiate Abruka saart ja siinset elu.”

Saarel sai president Ülo Tuuliku juhatusel teada, kuidas on meretagune asi 20. sajandi tõmbetuultes muutunud ja mida tähendas, kui Abruka kalur ütles vene keelt kõnelevale parteiametnikule tõlgi vahendusel “Peab mõtlema”.

39
Veljo Kuivjõgi Meie Maa 29. juuli 2009
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=31020

Veel mõned aastad tagasi sõitis läbi Käkisilma Vilsandile veneaegne veoauto, mis tänaseks on oma aja ära elanud. Firma Silberauto tõi juhuks, kui paadiga ei saa Vilsandile sõita, siia Unimog auto, mida lubatakse ka vilsandlastel kasutada.

“See on küll hea variant, sellega saab suuremõõtmelist kaupa saarele viia või kedagi ootamatult sinna transportida, autoga on mugavam minna,” arvas Kihelkonna vallavanem Jüri Saar. Tema hinnangul on hilissügisel, kui jää veel ei kanna ja paadiga enam sõita ei saa, Unimog asendamatu saarele pääsemise transpordivahend. Praegu seisab vilsandlaste jaoks uudne sõiduk vallamaja juures, kuid talle otsitakse garaazi.

Silberauto üks omanikke Väino Kaldoja selgitas, et kuna firmal on Vilsandil oma puhkemaja, siis sinna sõiduks see auto siia toodigi. Ja vallarahvale Vilsandile sõiduks volitus antud.

“Mina pole veneaegse autoga Vilsandil käinud, kuid Unimogiga pole mingit probleemi sinna sõitmisel,” rääkis Kaldoja.

Keskkonnaameti nõuniku Arvo Kullapere hinnangul on Käkisilmas vee sügavus praegusel ajal 1,1 meetrit.

Pildialune tekst: Sellise Unimogiga saab lihtsamalt vedada ehitusmaterjali, kui paadiga ja sügisepoole suureneb tema kasutusaktiivsus tunduvalt. Vallamaja juurde tõi Silberauto selle sõiduriista kuu aega tagasi. Veljo Kuivjõgi foto

40
Agnes Ojala Eesti Päevaleht 12. mai 2009
http://www.epl.ee/artikkel/468259

Kui sadamat korda ei tehta, siis nelja-viie aasta pärast sealt Vilsandile ilmselt ei saa.

Saaremaalt mõne üksiku püsi­asukaga Vilsandi saarele pääseb Papissaare sadama kaudu. Sadama omanikud aga on otsustanud merevärava maha müüa, pakkudes seda seitsme miljoni krooni eest riigile.

"Meie osanikud on enamasti kodused pensionärid, kes enne sadamas töötasid. Otsustasime müüa, et sadamast raha kätte saada. Nii tegimegi ettepaneku Saarte Liinidele (sadamaid haldav riigiettevõte – toim), sest väikesaarte ühenduseks vajalikud sadamad on riigi küsimus," rääkis OÜ Papissaar tegevjuht Jaan Köster, kelle sõnul ei ole omanikud sadamat kellelegi teisele pakkunud.

"Praegused omanikud ei taha sinna enam investeerida. Sadam peaks küll ilma investeeringuteta ja suurte tormideta neli-viis aastat vastu, aga kui siis keegi midagi ei tee, on hirm, et sadamat ei saa enam kasutada," on Kihelkonna vallavanem Jüri Saar murelik.

Praegu raha pole

Jüri Saare ja Saarte Liinide samasisulisele majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile suunatud kirjale vastas kantsler Marika Priske, et pingelise riigieel­arve tingimustes ei ole võimalik uutele sadamatele raha eraldada. Pikemas perspektiivis võib Saaremaal asuva Papissaare sadama ja Vilsandi poolel oleva keskkonnaministeeriumile kuuluva Vikati sadama andmist Saarte Liinidele aga kaaluda.

"Ministeeriumi seisukoht on, et kõiki väikesaari teenindavad sadamad peaksid olema Saarte Liinide käes, et meie need siis korda teeksime. Papissaarega on praegu aga probleem, sest omanikud tahavad selle eest seitse-kaheksa miljonit krooni," selgitas Saarte Liinide juhatuse esimees Ants Tammleht.

Saarte Liinid rekonstrueerivad praegu 15 sadamat üle Eesti. Tööde omafinantseeringu maht on suur, mistõttu praegu uue sadama ostuks raha ei ole. "Kui sadam niisama antaks ja me võiksime selle siis korda teha, see oleks küll variant," lisas Tammleht, kelle hinnangul vajaks sadam 10–15 miljoni kroonist lisainvesteeringut.

Seda, et riik võiks omanikega nüüd käed lüüa ja sadama eest hiljem maksta, Saarte Liinide juht ei usu. Kas edaspidigi sadamaostuks raha leitakse, ei ole samuti selge.

Jaan Köster loodab, et kui riigil sadama jaoks sel aastal raha ei ole, leitakse see hiljem. "Meil on suvel kalurite päeval üldkoos­olek. Siis otsustame, kuidas edasi, aga eks me aasta ikka kannatame veel," arvas ta.

Jüri Saar loodab, et olukord laheneb kõigile kasulikul moel. Tema hinnangul võib müügi toppama jäämine viia probleemide tekkeni.

41
Veljo Kuivjõgi Meie Maa 09-03-2009
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=28678

Vilsandi rahvuspargis käivitati maailma esimene hallhüljeste seirekaamera

Looduskalendri tegijad said Vilsandi Rahvuspargis laupäeval uue tehnilise lahendusega töökorda hüljeste seirekaamera. Algselt ei andnud tuulegeneraator piisavalt elektrit, mistõttu see asendati Inglismaalt hangitud päikesepatareidega.

Kuigi mujal maailmas on juba mõnda aega katsetatud hallhüljeste seirekaamerat käivitada, õnnestus see esimesena Eesti Looduskalendri tegijatel.

"Tänu Saaremaa firma Teetormaja professionaalsusele oleme saanud Vilsandile väga hea ühenduse. Seirekaamera kaudu saavad nüüd kõik huvilised hüljeste tegemisi jälgida, kuid tal on ka teaduslik otstarve. Pilt salvestatakse arvuti kõvakettale ja on seeläbi arhiveeritud. Olen tänulik ka hülgeuurijatele Ivar ja Mart Jüssile, kes toetasid hülgekaamera ülespanekut," rääkis Meie Maale Looduskalendri toimetaja Gennadi Skromnov.

Seirekaameratel on miljonid vaatajad

2006. aastast on Looduskalender pannud üle kuus veebikaamerat. Kõik pole küll käivitunud, näiteks merikotkad ei tulnud pesitsema sinna, kuhu kaamera üles sätiti, kuid metssigade kaameral oli veebruarikuus üle kahe miljoni vaatleja.

“Meie vaadeldavate objektidega ei ole nii, nagu televisioonis, et kutsud näitlejad kohale ja nad teevad oma tüki ära. Looduses on asi teisiti. Aprillis tahame Vilsandil selle kaamera vahetada välja just tootmisest väljuva uue mudeli vastu,” rääkis Looduskalendri toimetaja.

Reede õhtul said tegijad ise pildi head kvaliteeti näha, laupäeval läks pilt EENetti üles ja poole tunniga oli sellel juba 700 vaatajat.

“Veebikaamerate erinevust loodusfilmidega on vaatajad ära tajunud. Kui meil oli kahe nädalaga seakaameral miljon vaatajat, neist 40 % Eestist ja ülejäänu 50. riigist, siis usun, et hülgekaameral saab olema samapalju vaatajaid.” Skromnovi andmetel on välisriikide vaatajate pingerida Tšehhi, Läti, Saksamaa, Soome, Hispaania ja Venemaa.

Algne variant töötas paar päeva

Teetormaja tehnikadirektor Olle Koert ütles, et kõige raskem oli neil selle projekti juures elektritoite saamine. Veebruarikuus töötas veebikaamera vaid paar päeva, sest tuult ei olnud ja pisike tuulegeneraator voolu ei andnud.

“Nüüd on kaks päikesepaneeli koos akudega ja need tagavad pildi ka siis, kui nädal aega päike ei paista. Pilt on üllatavalt hea, mis sealt tuleb,” arvas Koert.

Teetormaja pakkus Looduskalendri tegijatele Vilsandi hüljeste seirekaamera projektis n.ö. täisteenust.

“Teil on Saaremaal vedanud, sest internetti pakuvad profid. Usun, et järgmisel aastal saame koos Teetormaja spetsialistidega Saaremaal veel teisigi loodusharuldusi tutvustada,” ütles Skromnov.

Veebruaris taheti hüljeste seirekaamera käivitada seetõttu, et siis hülged poegisid. Nüüd on aga hallhüljeste pojad valges titekasukas, emasloomad on laigulise kasukaga ja on tumedatest isasloomadest veidi pisemad. Hallhüljeste elu saab jälgida http://www.looduskalender.ee/.

Otsestriimi link mms://tv.eenet.ee/hyljes

42
Vilsandijutud / käiseembleemid
« : 23:09 05.03.09 »
Käiseembleemide ajastul tahtis Hans Soots Vilsandi käisemärke. Märgid said ühesuguse kujunduse, kuid erivärvi põhjad. Statuut oli selline: esmakordne Vilsandi külastamine – kollane põhi. Vilsandi +5 laidu (Vesiloo ei läinud arvesse) – roheline põhi. Vilsandi + palju laide – sinine põhi. Eriti teenekad tegelased – sinine põhi + kuldne tekst. Märgid said valmis 1977. a. sügiseks, palju Soots neid jagas, pole teada.

Leheküljed: 1 2 [3]