Postitused

Siin näed kõiki selle kasutaja tehtud postitusi, mis asuvad foorumil, millele ka sul on ligipääs.


Postitused - Mart

Leheküljed: 1 [2] 3 4 5
16
"Meie Maa" 02-08-2011
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=43692

Kihelkonna vallavalitsuse korraldatud riigihankele Vilsandi saarega ühenduse pidamiseks 11-kohalise mootorpaadi ostmiseks laekus tähtajaks ainsana pakkumine laevaehitsettevõttelt Alunaut.

Kuna pakkumine vastas hankes esitatud nõuetele võttis vallavalitsus selle ka vastu. "Me arvame praegu nii, et see paat võiks vette jõuda maikuu alguseks tuleval aastal," ütles Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam BNS-ile.
Alunauti juht Mark Muru ütles Meie Maale, et Vilsandi paat tähendab talveks tehasele täiendavat tööd, aga on siiski vaid üks projektike teiste seas.

Muru oli ka üllatunud, et hankel rohkem pakkujaid ei olnud. "Eestis polegi kellelgi midagi sobilikku müüa, küll aga Soomes ja minu teada olid soomlased hankest teadlikud," sõnas ta.

Ostetav mootorpaat peab olema uus ning projekteeritud ja ehitatud ühenduspaadiks saarestiku meres ja ka rannalähedaseks avaveesõiduks.
Mootorpaat peab olema kasutatav ka liikumispuuetega inimestele, seega peab olema tagatud, et paat oleks sõidu ja seisu ajal ning raskuste ümberlaadimisel võimalikult stabiilne. Paat peab olema varustatud elektrilise ajamiga vöörirambiga, tagamaks vaevatu liikumine nii käimisraskustega inimestele kui ratastoolis viibijatele.

Paadis on standardvarustusega üksteist istekohta reisijatele ja üks juhile. Nii juht kui reisijad peavad olema kaitstud vajadusel pritsmete ja vihma eest. Paat peab olema varustatud kõige vajalikuga, et paadi kasutamine oleks mugav ja ohutu nii valgel kui pimedal ajal kogu navigatsiooni vältel.

Paadi hooldusvajadus peab olema minimaalne, kere konstruktsioon peab tagama riketeta kasutamise. Paat peab olema isetühjenev, kere peab varustatud olema kolme veekindla sektsiooniga, milles on pilsipumbad. Aluse eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 135 000 eurot.

17
Ulvar Käärt "Eesti Päevaleht" 27-07-2011
http://www.epl.ee/artikkel/601317

Vilsandi saare ajalooline majakavahihoone ärkab uuele elule
Algupärase hoone järgi restaureeritavast majast tehakse energiasäästlikkuse musternäidist.


Vilsandi tuletorni teenijate elamu enne renoveerimisto?o?de algust Foto: Inotex Grupp

Vilsandi rahvuspargis asuv Eesti läänepoolseima tuletornikompleksi pea pooleteise sajandi vanune teenijate elamu on viimaste aastakümnete jooksul armetult lagunenud. Põhjalike renoveerimistööde käigus peaks see ajalooline hoone juba järgmiseks sügiseks omamoodi energiaimena täiesti uue hingamise saama.

Ajaloolise hoone põhjaliku uuenduskuuri käsile võtnud ettevõtte Inotex Grupp OÜ eestvedaja Monika Salu rääkis, et esimesena Eestis on eesmärgiks seatud vanast puumajast energiatõhusa hoone ehitamine. "Eesmärk on tõestada, et me saame hoonet energiatõhusaks muutes säilitada kõik selle muinsusväärtuslikud detailid ja väljanägemise," osutas Salu.

18
Margus Muld 24-07-2011
http://uudised.err.ee/index.php?06231941

Vilsandlased kogunesid ülemaailmsele kokkutulekule

Enam kui  pool sajandit tagasi põgeneti ka Vilsandilt piiri taha ja talud jäid tühjaks, nüüd  on aga saare endistest 32 talust taas korda tehtud 27, kas siis endiste omanike järeltulijate või hoopis uusasukate poolt.

Eelmise aasta lõpu seisuga elas rahvastikuregistri andmetel Vilsandil 25 inimest, enamus neist muidugi küll ainult 3-4 kuud aastas. Aga enne sõda elas saarel alaliselt 170 nimest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Vilsandi praegune saarevaht Margit Tätte, kes ka talved saarel veedab, ütleb, et saarele tuleks püsiasukaid ehk rohkemgi. Ja  põhiline takistus ei olevatki töö, sest seda saab paljude ametite puhul ka arvutis teha. Hoopiski väikesed lapsed takistavad tulemast, kuna neid ei saa Vilsandil koolitada.

Aga praegu peavad vilsandlased kümnendat ülemaailmset kokkutulekut.

http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2011-07-24_AK_vilsandi.wmv

19
Eve Kallas 25-07-2011
http://saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=26693

Vilsandlaste päevad said juubeli väärilised

Kui läinud pühapäeval X ülemaailmsete vilsandlaste päevade lipp Tolli talu õuel mastist alla tõmmati, olid pillimeestel pasunad sülge täis ja suud kuivad. Suurejoonelisi pidustusi nautisid täiel rinnal nii muusikud, kohalikud elanikud kui ka saare külalised, keda nelja päeva jooksul saarel ühtekokku ligi nelisada võis olla.

"Selle metsa taga ei ole mets, on meri, mu oma väike kodulaht. Kuidas elate, mu kallid, pikad haisvad adruvallid, ämblikute võrgusallid, kuidas elate, mu kallid, pikad haisvad adruvallid, kiviaia jupid hallid…" – niimoodi laulis videotervituses laulupeolistele ümber imelise ilma seilav, hetkel Fidži kandis viibiv saarevaht Jaan Tätte, justkui küsides saarele kokku tulnud inimestelt kodukoha uudiseid.

Ehk kandis tuul talle teateid selle kohta, kuidas juba kümnendat korda toimuvate vilsandlaste päevade tähtsündmuseks kujunes laupäevaõhtune laulupidu, millele eelnes laulu, pillipuhumise, valjude huilete ning sekka mõne tantsusammu saatel Tolli talust bioloogiajaama õue vonklev kirev rongkäik. "Elagu Vilsandi!", "Elagu lauljad!", "Elagu ilus ilm!", "Elagu…!", "Elagu …!"

Kui pealtvaatajad näisid Eesti koorimuusika paremikku kuuluvat loomingut täis pikitud kontserdiga ülirahule jäävat, siis sedasama kinnitasid kõik osalenud kooridki.
 
Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.

20
Bianca Mikovitš "Maaleht" 20-07-2011
http://www.maaleht.ee/news/uudised/kultuur/vilsandi-esimesele-laulupeole-soitsid-koorid-paatide-ja-traktoritega.d?id=49881837

Vilsandi esimesele laulupeole sõitsid koorid paatide ja traktoritega

Traktoriga kärutäite kaupa käratsevat ja laulvat rahvast merd mööda tulemas nähes ei teadnud Vilsandi mustapealised lambad, kas joosta kokku või lahku või määgida niisama kaasa. 

Vilsandil maha peetud saare esimese laulupeo põhjal võib järeldada, et laulupidu teha on kerge: võta head dirigendid, kõrge motivatsiooniga koorid ja puhkpilliorkester, pane kokku kolmetunnine kava, tee kõvasti proovi ja rongkäiguks riieta kõik paarsada osalejat kenadesse rahvariietesse.
Hea ka, kui leiad inimese, kes oma kuluga trükib ära kauni peokava, ning teised, kelle abiga saab püsti uhiuus lava.
"Seekord sai nööp säravam ja suurem kui pintsak ise," muigas X ülemaailmsete vilsandlaste päevade üks peakorraldajaid Kadri Kullapere.

Ei mingit allahindlust
Üle kahe aasta toimuvate kokkutulekute meelelahutuslikuks osaks on püütud alati midagi omanäolist leida, seekord sai selleks laulupidu, millesarnast pole varem saarel nähtud — kohal oli neli koori ja puhkpilliorkester –, kokku ligi paarsada esinejat.
Lauljad õnnestus saarele meelitada saarevanem Neeme Rannal, kes sai kuulda, et samalaadne üritus leidis aasta eest aset Ruhnu saarel, kus EÜEst välja kasvanud sõpruskondadest moodustunud koorid tulid oma lustiks kokku esimest korda.
Pisike Ruhnu sai lauljatega toona korralikult üle ujutatud — laval oli 160 ja kuulamas 60 inimest.
"Nüüd on asi natuke parem, kuulajaid on sama palju kui esinejaid," rõõmustas Pagana segakoori president ja Vilsandi I Laulupeo teadustaja Heikki Põhi.

Armu dirigendid oma vabatahtlikele kooridele ilusast ilmast ja lähedal kohisevast merest hoolimata ei andnud. "Kui teha, siis teha hästi," ütles Tartu Rahvaülikooli segakoori peadirigent Lauri Breede ega põlanud kuumavas päikeses ise koos Kalev Lindaliga kooridele liikumist ette näidata.
Mandrikooridega koos sai oma mahvi kätte ka Kihelkonna segakoor, kes on jõudnud tegutseda napilt aasta. Dirigent Imbi Kolk ütles, et nende noore koori puhul on tegu esimese n-ö välisreisiga, mis lauljatele kogemuste saamiseks igati ära kulub.
"Näiteks Pagana segakoor on selline, kus pooled liikmed võivad ise koori juhatada ja kvaliteedile pannakse väga kõvasti rõhku," tunnustas Kolk.

Kava olid dirigendid kokku pannud ausa: algatuseks Lüdigi "Koit", lõpetuseks "Ta lendab mesipuu poole" ja vahepeale hulk mõnusaid koorilaule, kuhu rahva rõõmuks kuulusid ka "Tuljak" ja Veljo Tormise "Viis Eesti rahvatantsu segakoorile".
Vilsandi erina oli kavas ka kolm Jaan Tätte laulu ning kuulajatele väikeseks rosinaks rändurilt endalt saadud spetsiaalne laulupeo videotervitus.
"Tuulevaikse öö" kohta arvati rahva seast, et see võiks suisa uus Vilsandi hümn olla.

Pole laulupidu rongkäiguta
Enne aga, kui laulud üldse kõlama hakkasid, toimus veel üks väga oluline ettevõtmine, milleta ükski laulupidu ei saa täiuslik olla — rongkäik.
Saare keskelt Tolli talust bioloogiajaama juurde suuna võtnud tõrviku, puhkpillide ja loosungitega esinejaid olid väljas tervitamas lillekimpudega vilsandlased oma külalistega, kes siis sujuvalt rongkäiguga liitudes ka ise peoplatsile jõudsid.
Ühed kenad inimesed olid oma taluvärava juurde toonud laulupeolisi vaatama ka täistopitud kähriku ja ahvi.
"Pidu sai just selline, nagu me seda teha tahtsime," rõõmustas Neeme Rand, kes hindas saarele kogunenute arvu rekordiliseks — vaid ühel varasemal suvel olla saarel koos suilistega olnud 300 hinge.

Kadri Kullapere teada on aga rahvarekord kogunisti tuhande inimese kandis ning pärineb ajast, mil Artur Toomi eestvõttel saarel 1927. aastal muuseum avati. Toona tuldud lausa Saksamaalt laevadega kohale ning kõik saare talud olid rahvast pungil.
See aga ei vähenda seekordse kogunemise väärtust, sest eks saare kohta, kus talviti vaid kaks-kolm inimest lumme jälgi jätavad, on laulupeo tõttu sajakordistunud rahvaarv igati märkimisväärne.

1944. aastal Vilsandilt Gotlandile ja sealt edasi Ameerikasse läinud Arvo Ulm, kes oma abikaasa Estriga suved Vilsandil veedab, ütles, et sellist suurt pidu pole tema teada saarel veel olnud.
"Väikesed esinemised, ansamblid ja rahvatantsijad — neid on ikka olnud, aga mitte midagi sellist," kinnitas vanahärra ja arvas, et pärast sellise asja nägemist võib üks vana vilsandlane küll rahus surra — näha on, et saar elab, lapsed kasvavad ja tulevik pole sugugi tume.
Kui Vilsandi nüüd sellise auruga edasi areneb, tuleb saarel küll tõsiselt sadama peale mõtlema hakata. Egas esimene laulupidu teiseta jää ning kaua neid pidulisi lammaste naeruks ikka traktoriga mööda merd edasi-tagasi vedada jõutakse.

KOMMENTAAR
Tiiu Randma
Pagana segakoori peasekretär
Laulupeol osalenud kooride puhul on tegu EÜEst välja kasvanud kollektiividega, mille liikmed tunnevad laulmisest suurt rõõmu ja tunnevad suures osas üksteist juba kaua. Kuna oli soov omavahel rohkem kokku saada ning ühiselt häält teha, siis võtsime eelmisel aastal ette sõidu Ruhnu. Sel aastal tulime Vilsandile ning järgmisel aastal plaanime laulupeoga vallutada juba mõne teise saare.

ESINEJAD
Vilsandi I Laulupeo koorid
* Pagana segakoor, peadirigent Kalev Lindal.
* EÜE Väinamere segakoor, peadirigent Indrek Vijard.
* Tartu Rahvaülikooli segakoor, peadirigent Lauri Breede.
* Kihelkonna segakoor, dirigent Imbi Kolk.
* Puhkpilliorkester Saku, peadirigent Ants Reinhold.

21
Meediakajastused / Kultuur kirbul 19-07-2011
« : 11:02 19.07.11 »
Ene Kallas "Meie Maa" 19-07-2011
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=6&artid=43447

Vilsandi elanikud on koos – kogu aeg
 
Vilsandi on lihtsalt üks väike saar Läänemeres, Saaremaa külje all. Jah, ka nii võib mõelda, eriti kui saabuda Vikatisse, juuksed merevett täis ja nägu päikesest tulitamas. Vikati on Vilsandi sadam. Lambad kõnnivad rahulikult meres, jalad rannavahused, ja siis, otsekui haistes värsket, täna veel närimata rohtu, tormavad ummisjalu kuivale maale. No olgu, enamvähem kuivale väiksele maaribale, et seal nina rahulolevalt pikkade kõrte vahele pista.

Ja luiged... need kuninglikud linnud seisavad häirimatult väikesel Käkisilmast välja ulatuval maalapil. Isegi siis, kui paat iga poole tunni takka mööda müriseb, lärmakad ja ilusast vaatepildist ohkivad inimesed pardal. Sest lähemal vaatlusel selgub, et luiged ei seisa niisama, nad valvavad. Sasine hall pundar kohe lindude kõrval sisaldab väikeseid nokki ja säravaid silmi. Pea nähtamatuid linnulapsi maailmale, selgelt tajutavaid linnuemale.

Vilsandi on lihtsalt üks väike saar Läänemeres, Saaremaa külje all? Jah, ka seda ta on. Kui mitte arvestada seda, et üha enam ja enam leiavad inimesed tee Vilsandisse, eriti suveajal. Talviti... aga noh, me ei räägi ju midagi talvest. Keegi ei taha talvest suveajal teada. Saati ei taheta teada elust ja olust siis, kui üks väikene saar on lund täis tuisanud ja püsiasukaid napilt 2–3 pesakonna jagu... kui sedagi.

Aga suvel? Suvel on inimesi Vilsandil palju. Eriti palju on neid siis, kui peetakse vilsandlaste ülemaailmseid kokkutulemisepäevi. Inimesi jagub pea tervele saarele, nii suurele kui väiksele Vilsandile. Linnud ja lambad aga kasvatavad neist hoolimata oma järglasi, pistes pea hoolitsevalt sulgede vahele või tonksates ninaga tallekest.

Inimesed võivad ju kokku tulla, lambad ja linnud on ikka koos, lahutamatud Vilsandist, pakkudes kummaliselt rahuldustpakkuvat vaatepilti, sellist, mida linnainimesed iga päev ei näe... ei näe ka need maainimesed, kel pole eriti asja meresaartele ja karjamaadele, laidudele ja lahtedele.

Aga Vilsandi? Tema jääb koos lammaste ja lindude, koos mererohu ja adruga. Minugi pärast kasvõi Tätte lauludega. See on paik, kus kohtuvad, peale kord kahe aasta jooksul peetavate vilsandlaste päevade, üksindus ja meretuuled. Päevast päeva. Ja nii see on hea. Nõnda hea, et pole midagi imestada, et kes kord Vilsandil on käinud, tahab sinna ikka ja taas tagasi. Kasvõi korraks, kasvõi suveks...

22
Ene Kallas "Meie Maa" 19-07-2011
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=6&artid=43470

Vilsandist, paadisõidust ja saare laulupeost

"Kas sina tuled ka koos meiega Vilsandisse?" küsisin ühelt asjalikult väikemehelt Papissaare sadamakail. "Ei, mul pole aega!" vastas 5-aastane Uku ja teatas, et tal nii palju tööd.
 
Kõik need vilsandlaste päevadele sõitva tahtvad inimesed tuleb ju ometi nagu kord ja kohus paati juhatada, ja paat teele saata. Asine väikemees lasi lahti köie, mis hoidis merealust kai küljes. Ning sai paadimees Tarvo Kullaperelt kiita.

Vilsandlaste päevad tähendasid muuhulgas ju ka seda, et inimesi tuli lausa sajuti edasi-tagasi vedada, varahommikust hilisõhtuni välja. Viimase reedese reisi tegi Tarvo kella kümnest õhtul... Kui arvestada, et paadisõidu üks ots võtab keskmiselt pool tundi aega, siis lihtne arvustustehe, mille jätan matemaatikahuviliste lugejate hoolde, võiks näidata, palju inimesi õigupoolest saarele saabus. Ja Tarvo ei ole ainuke Vilsandi paadimees... Ning nii mõnelgi kohalikul on oma paat, rääkimata neist, kes tulid otse üle Käkisilma. Käkisilm (rahvasuus Käkk) on see koht, kust Vilsandile saab peaaegu kuiva jalaga. Noh, natuke tuleb ehk vees sulistada ja paar tundi laidudel matkata...

Väike Vilsandi ei ole vast päris aegade algusest näinud ühel päeval niipalju rahvast, nagu seda oli laupäeval. Arvu päris täpselt ei tea, aga haruldast vaatepilti pakkusid kõik need Vilsandile kogunenud inimesed igal juhul. Ja suur osa rahvast tundus ignoreerivat seda Vilsandil alati puhuvat, võõrale, saati veel mandriinimesele tugevat ja mõnigi kord lausa peavalu tekitavat tuult. Isegi saarlase jaoks on Vilsandi tuul küllalt harjumatu...

Laulev Vilsandi
Kõik need pea kakssada osalejat Vilsandi I laulupeo rongkäigus, mis kulges mööda saare "maanteed" Tolli talust bioloogiajaama hoovi, olid "tapvalt" optimistlikus meeleolus. Aga miks ka mitte? Ilm oli suisele Vilsandile omaselt ilus: päike näitas just parajagu oma kõrvetavat nägu, tuul karjatas taevas pilvevasikaid ning kaasaelajaidki kogunes päris omajagu. Noh, kajakad ja muud issanda loomakesed jätan loetelust välja.

Laulupeo puhuks oli bioloogiajaama õue kerkinud väike laululava, ning vaatajaskonna arvgi oli silmaga mõõtes päris aukartustäratav. Ikka arvestades saare proportsioone, eks.

Esimese laulupeo tarbeks koostasid korraldajad ilusa teatmiku, kust võib muu hulgas ka lugeda üldisest saare elu-olust. Võhik saab teada, et saarel on 27 majapidamist, millest enamik on suvehooajal kasutuses ning et Vilsandit ja lähisaari loetakse nii Eesti kui ka Baltimaade looduskaitse hälliks. Kadri Kullapere märgib ses väikeses, linnulennulises ülevaates, et kadastike ja männimetsa pealetungi saarel aitab peatada Saaremaa Ökoküla, kes juba kolmandat suve karjatab lambaid Vilsandil, talguliste poolt puhastatud aladel.

Vilsandi I laulupidu ise oli ilus ja emotsionaalne. Nagu päris. Või mis nagu. Ikka päris – päris oma saare tõeline laulupidu, koos heade kooride ja lauljatega ning puhkpilliorkestriga. Ja mis kõige tähtsam: koorid tahtsid ise Vilsandisse tulla, et laulda. Siinkohal olgu loetletud ka nende nimed: Pagana segakoor, Kihelkonna segakoor, EÜE Väinamere segakoor ja Tartu rahvaülikooli segakoor koos puhkpilliorkestriga Saku.

Mida lauldi? Ikka neid laule, mida suurtel laulupidudelgi: "Koit", "Laul Põhjamaast", "Eesti hümn"... aga lisaks tavapärastele ja üldteada-tuntud lauludele esitasid koorid laule Jaan Tätte sõnadele ja viisile. Tõsi, selle kõige tähtsama, ehk Vilsandi laulu alguse laulis hetkel maailmameredel viibiv vilsandlane videost ette. Sest tõsi ta on, et Tätte ja Vilsandi kõlavad kokku nagu hais ja adruvallid.

23
Liise Kallas "Saarte Hääl" 19-07-2011
http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=26582

Vilsandi esimene laulupidu pani saare rõkkama

Pühapäeval trompetihelide saatel lipu langetamisega päädinud X ülemaailmsed vilsandlaste päevad tõid saarele leelotama rekordarvu lauljaid, pillimehi ja tänulikke kuulajaid. Kui reede oli mõeldud tõsisematele teemadele, kus arutati saare eluolu aineil, siis laupäevast kujunes tõeline pidupäev, millest oli osa saamas inimesi kodu- ja välismaalt, kokku kolmesaja ringis.

Vilsandi I laulupeo rongkäigus marssisid Pagana, EÜE Väinamere, Tartu rahvaülikooli ja Kihelkonna segakoor ning puhkpilliorkester Saku kõrvuti kohalike vilsandlaste ja nende külalistega. Loomulikult ei puudunud kontserdilt traditsiooniliste laulupeolaulude kõrvalt ka hetkel kaugel meredel seilava saarevahi Jaan Tätte looming.

20 aastat tagasi kodanikualgatusena välja käidud idee kutsuda iga kahe aasta tagant saarele kokku Vilsandist hoolivad inimesed, kellega tõsiste teemade üle arutlemise sekka ka lõbusalt aega veeta, on vilja kandnud, rõõmustas Kadri Kullapere, üks korraldajaist. Järgmiseks kokkutulekuks konkreetseid plaane veel ei ole, kuid kui vilsandlased sellist ettevõtmist ikka oluliseks peavad, siis ega see toimumata jää.

X ülemaailmsed vilsandlaste päevad toimusid 14.–17. juulini Vilsandi saarel. Pikemat ülevaadet loe laupäevasest Saarte Häälest.

24
Maalehe pildid sündmusest: http://pilt.delfi.ee/album/217193/

25
Ene Kallas "Meie Maa" 18-07-2011
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=43439

Rekordarv inimesi Vilsandi pinnal

Nii palju inimesi kui laupäeval, 16. juulil Vilsandis saare esimese laulupeo ajal oli, ei mäleta ei vanad vilsandlased ega teadaolevalt ka mitmesugused ajalooannaalid.

"Olen kuulnud lugu, et Vilsandil on kunagi koos suilistega elanud ligi kolmsada inimest," märkis Vilsandi saarevanem Neeme Rand enne laulupeo algust ja avaldas lootust, et kümnendate vilsandlaste päevadega saab see rekord löödud.

Hiljem, usutledes vilsandlaste päevade peamisi korraldajaid, Kadri ja Arvo Kullaperet, selgus, et laupäevane inimeste arv ületas kolmesaja piiri, arvestades ligi 200-pealist koorilauljate hulka ning Vilsandile seks puhuks sõitnud inimesi: kas siis paatidega või traktoriga üle Käkisilma.

26
"Maaleht" 17-07-2011
http://www.maaleht.ee/news/uudised/kultuur/vaata-vilsandil-peeti-suure-lustiga-saare-esimene-laulupidu.d?id=49716889

Nädalavahetusel toimus Vilsandi I Laulupidu, kus esines ligi 200 lauljat ja oli ka peaaegu sama palju vaatajaid-kuulajaid.
 
Laulupidu algas rongkäiguga Tolli talu õuelt ning lõppes Bioloogiajaama juurde püstitatud uhiuue laululava juures.
Kontserdil astusid üles Pagana segakoor (peadirigent Kalev Lindal), EÜE Väinamere segakoor (peadirigent Indrek Vijard), Tartu Rahvaülikooli segakoor (peadirigent Lauri Breede), Kihelkonna segakoor (dirigent Imbi Kolk) ja puhkpilliorkester Saku (peadirigent Ants Reinhold).

27
Aare Laine "Saarte Hääl" 15-07-2011
http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=63&artid=26533

Sel nädalavahetusel on Vilsandi Liin OÜ tööpere kõigil liikmeil käed ja jalad tööd täis sõidutamaks X ülemaailmsetest vilsandlaste päevadest osavõtjaid Papissaarest paadiga Vilsandile Vikati sadamasse ja pisemalt meresaarelt tagasi suuremale saarele. Tolli turismitalu telkimisplatsil võõrustab osaühing sadakonda külalist. Nende toitlustamine ja huvilistele saare tutvustamine käib võõrustajate tööülesannete hulka.

Suure rahvahulga teenindamiseks on osaühingu juhatus pakkunud koolivaheajal tööd õpilastelegi. Tegelikult võib Vilsandi Liini perefirmaks nimetada. Pereisa Harri Hiiuväin peab kena puupaadiga, millel nimeks Marta, ühendust Vilsandi ja Saaremaa vahel.

Kui merel juhib firmajuht paati, siis kuival maal hoiab Harri Hiiuväin käes väikebussi rooli. Tihti on pisikest reisibussi, millel kiri Vilsandi Liin OÜ, näha sõitmas ka Kuressaare tänavail. Rahvakeeli mikrobussi tellijaiks on tavaliselt kohalik kool ja oma valla ettevõtjad. Harri Hiiuväin teenindab selle bussiga ka õpilasliine.

Kõige enam külastatakse saart juulikuus. See tähendab Vilsandi Liin OÜ töötajatele heinakuul endast maksimumi andmist. Kui tavaliselt saab Harri merel paati tüürida ja maismaal autot roolida ning abikaasa Ulvi turistidega talus tegeleda ja giidina huvilistele saart tutvustada, siis turismihooaja haripunktis on oma vanemaile abiks kooliealised lapsedki.

Neist kõige vanem, Ardo Hiiuväin, võib samal ajal, kui isa Harri bussiga Kuressaarde asju ajama sõitnud, laevajuhtimise üle võtta, sõidutades Marta-nimelise laevukesega liinigraafiku järgi saareelanikke ja külalisi või tellimuse alusel turismigruppe.

Nooremadki lapsed oma sõpradega peavad Vilsandil töötegemist auasjaks, mille üle emme ja issi võivad vaid rõõmu tunda.

Mere peal Vilsandi voorimehe ametit peab Harri Hiiuväin juba 1996. aastast. OÜ Vilsandi Liin asutati aga üheksa aastat tagasi (2002). Viis aastat tagasi võttis osaühing oma hallata ka Tolli talu. Transporditeenust pakub OÜ Vilsandi Liin saareelanikele ja külalistele aasta ringi. Kui jää saab paadiliiklusele takistuseks, võtab Harri Hiiuväin kasutusele kas mootorsaani või amfiibsõiduki.

1998. aastal Vätta paadimeistrite tehtud puupaat, mis sai endale nime alles paar aastat tagasi pärast põhjalikku uuenduskuuri, sobib rahuliku mereidülli nautlejaile kahe saare vahelise vahemaa läbimiseks ideaalselt. Alus mahutab 11 reisijat, kipperiga kokku 12 inimest.

10–15 aastat tagasi oli liinipaat vilsandlaste jaoks peaaegu ainus sõiduvahend. Nüüd on vedajaid rohkem. Paljud reisijad on truuks jäänud just mõnusale puupaadile.

"Paljudel suvilaomanikel on oma paadid. Nendega veavad nad ka oma sõbrad ja tuttavad üle. Selle võrra on liinilaeval koormust vähem," andis Harri Hiiuväin teada.

Kokkutuleku tarvis Kuressaarest kaupa toomas

"Ei olegi nii suurt rahvamassi varem saarel olnud – 200 lauljat, pluss saarerahvas ja külalised. Üksnes Tolli tallu tuleb 75 lauljat, pluss muud külalised, kokku üle saja inimese. Kõik nad ööbivad telkides. Talu peremees Jaan Teär Rootsist on oma perega samuti kohal."
Pererahvas elab muidugi oma majas ja seepärast ei saakski külalisi praegu tubadesse majutada.

"Toidu valmistamise osas saime kokkuleppele Kihelkonna kooliga. Sealsed kokad teevad meie külaliste jaoks vajaliku koguse valmis. Ise me transpordime selle saarele. Suuri toidukoguseid on ju saarel keeruline valmistada," teavitas Harri Hiiuväin.

Kahjuks ei saa liinipaadi juht kõigile saarele tahtjaile vastu tulla. "Mõni helistab ja tahab otsekohe saarele pääseda. Liinipaat aga liigub kindla graafiku alusel ja pealegi on suvekuudel peaaegu kõikideks reisideks kohad broneeritud. Praegu saab aga saarele Kuusnõmmest ka jalgsi ja ülevedajaid on teisigi," soovitas Vilsandi Liin OÜ juht reisiplaane mitte katki jätta.

Tolli talus viis aastat külalistega tegelenud Ulvi Hiiuväin tõdes, et iga aastaga läheb aina paremaks. "Võib-olla masu ja euro tulek mõjutasid külastatavust küll natuke, aga külalisi jagub. Põhiliselt käivad eestlased, aga ka teistest rahvustest inimesed on Vilsandist huvitatud. Itaallased, ameeriklased, rootslased – eks neid ole siin omajagu käinud. Tubades on meil 16 kohta. Tihti olen neile saarel teejuhiks. Olen ka giidide koolituse läbinud," andis Ulvi Hiiuväin teada.

Külalised pole olnud kitsid oma hinnanguid vaka all hoidma. Harri Hiiuväina sõnul on nad saart ja oma võõrustajaid tihti lausa ülivõrdes kiitnud. "Nad on võlutud saare rahust ja vaikusest. Kesk-Euroopast tulnud inimesele on see eriti meeltmööda. Isegi uni pidi siin palju parem olema," edastas Harri külalistelt kuuldut.

Viimastel suvedel on Tolli talus üsna palju seminare läbi viidud ja suvepäevi korraldatud. Talu haldajad OÜ-st Vilsandi Liin on kogu kompleksi korrastamisel ära teinud suure töö.

"Elumaja oleme selle ajaga korda teinud. Kõrvalmajas elame ise. Seda veel remondime. Plaanime turistide jaoks tubegi juurde teha. Pererahvas tahab, et talu oleks korras ja säiliks. See on ikkagi saare kõige suurem talu," sõnas Ulvi Hiiuväin. Perefirmas tööpuudust ei tunta. Hoov on suur. Niidu- ja trimmeritööd teevadki põhiliselt pere nooremad liikmed ära.

Taas läheb jutt saarekülaliste arusaamadele. Imelik küll, aga paljud ei vaevu internetis kodutööd tegema. Arvatakse, et Vilsandil on pood ja teenindusasutused. "Ükskord keegi küsis, kus on siin lähim Selver. Küsitakse ka muid asutusi ja asju. Alles keegi tuli jalgsi palava ilmaga üle.

Meilt soovis ta T-särki osta. Kahjuks ei saanud me seda talle pakkuda. Mõni päev tagasi küsiti meil jalanõusid. Inimestel on ettekujutus, et saarelt saab ka midagi osta. Võib-olla saame neile juba järgmisel aastal Vilsandi temaatikaga asju pakkuda," arvas Harri.

Ja veel. Turismitalud toitlustavad vaid oma kliente. Juhukülalisele kahjuks midagi pakkuda pole. Kas kunagi saab saarel teoks kaupluse avamine (pood on Vilsandil varem olnud), pole teada. Saareelanike mõtted selles suunas igatahes liiguvad. Suvekuudel võiks väike poekene-kohvikukene saarel olla küll.

Ettevõtjad kiitsid nii saarevahti Margit Tättet kui saarevanemat Neeme Randa, kes saareelu edendamist täie rauaga võtavad. Kihelkonna vallavalitsus taotleb uue laeva ehitamist saareelanikega ühenduse pidamiseks. Kes selle laevaga sõitma hakkab, on praegu veel lahtine.

Kaugel meresaarel ettevõtlusega tegelevatel Harri ja Ulvi Hiiuväinal jagub energiat ja optimismi kaugel meresaarel tegutsemiseks. Elu väikesaarel on küll romantiline, aga nõuab ennekõike kannatlikkust ja teatud ettevalmistust.

28
Oliver Rand "Meie Maa" 08-07-2011
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=43283

Kihelkonna vallavalitsus loodab järgmise aasta teiseks pooleks liinile tuua uue Vilsandi laeva, mis ehitatakse valla soovil kindlasti Saaremaal.

"Plaanis on laev saada liinile tuleva aasta teiseks pooleks," kinnitas Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam. "Kas nii ka läheb, näitab aeg, kuid praegu sellised plaanid igatahes on."

Vallavanem kirjutab praegu enda sõnul kokku põhiprojekti, samuti on peetud võimalike ehitajatega esimene läbirääkimiste voor.
"Juuli lõpus selgub, millise firma välja valime, kuid meie soov on, et liinilaev ehitataks igal juhul Saaremaal," kinnitas Aardam.

12-kohaline liinilaev läheb maksma ligi 150 000 eurot, sellest suurem osa saadakse väikesaarte programmist. Möödunud nädalal kiitis Kihelkonna vallavolikogu heaks liinilaeva vallapoolse omafinantseeringu 24 385 euro suuruses summas.

Kihelkonna vallavalitsus on esitanud väikesaarte programmile eeltaotluse osalemaks projektis "Vilsandi liinilaev". Väikesaarte programminõukogu ettepanekul kanti projekt regionaalministri poolt kinnitatud tegevuskavasse summas 117 366 eurot. Täistaotlus tuleb esitada 1. augustiks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele.

Uue liinilaeva tarbeks rajatakse Papissaare ja Vikati sadamasse ujuvkai. "Liinilaev on eest aparelliga, mis avaneb otse ujuvkai peale, seepärast ei pea inimesed enam laevale ega sealt maha turnima ega hüppama. Samuti saavad puudega inimesed mugavalt laevale," kirjeldas Aardam.
Ehitatav laev jääb Kihelkonna valla omandusse ning vald otsustab, kas rentida see Vilsandiga ühenduse pidamiseks mõnele firmale välja või palgata ise kapten.


29
Pressiteade 21-06-2011
http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20110621&ID=260922

SISEMINISTEERIUM – REGIONAALMINISTER
21. juuni 2011

Regionaalministri poolt väikesaarte elanike elujärje parandamiseks ellu kutsutud Väikesaarte programmist saab toetust 13 projekti kogusummas 639 116 eurot.

Regionaalminister Siim Kiisler avaldas heameelt, et nüüd saavad programmist toetust mitmed väikesaartel elu paremaks laabumiseks vajalikud projektid. See, et taotluste kogusumma kordades suurem, kui programmist on võimalik toetust anda näitab regionaalministri sõnul selgelt, et esmakordselt taolisel kujul rakendatud programmi järgi on vajadus suur. "Seekord saame näiteks programmi vahenditega rajada Vormsile automaattankla ning Abruka elanikud saavad mootorkelgu, millega paraneb talveperioodil ühendus saare ja Saaremaa vahel," rääkis ta.

Samuti toetatakse programmist mootorpaadi ostu Osmussaarele saarerahva liikumisvõimaluste parandamiseks ning liinilaeva soetamist Vilsandile. "Uus Vilsandi liinilaev võimaldab ligipääsu ka puuetega inimestele ning konteinerkauba vedu," ütles Kiisler ja lisas, et alumiiniumkorpusega paat aitab ka pikendada talveperioodil kuni kahe nädala võrra Vilsandi ja Saaremaa vahelise üleveo aega, sest paadiga on võimalik sõita ka nõrga klaasjääga.

Oma heameelt programmi vahenditest toetust saavate projektide üle avaldasid ka mitmed väikesaarte elu oma südameasjaks võtnud:

Kihelkonna vallavanema Raimu Aardami sõnul on Vilsandi saare kogukond kasvanud niivõrd suureks, et on tekkinud suur vajadus regulaarse laevaühenduse järele. "Üha enam käiakse saarele perekondadega, ehitatakse rohkem ja seetõttu pikeneb ka saarel viibimise aeg. See kõik eeldab hea ühenduse olemasolu saarega. Regionaalministri haldusalas programmi ellukutsumine ja kohalike omavalitsuste kinnihaaramine selle poolt pakutavatest võimalusest näitab hoolivust väikesaarte kogukondade vastu," lisas vallavanem.

SA Osmussaare Fondi juhataja Rita Koppel avaldas samuti heameelt saareelanike liikumisvõimaluste suurenemise üle. Siiani olid saare elanikud oma paadi puudumise tõttu sõltuvad teiste abist. "Kui suvel veel saime kuidagi hakkama, siis eriti rasked on olnud kevad ja sügis, kui turiste ja muud rahvast saarel ei käi. Uue mootorpaadiga saab aga omal käel korda ajada mitmed vajalikud käigud näiteks arsti juurde või poodi," selgitas Koppel.

Kihnu saab programmist toetust kohaliku hambaravikabineti sisustamiseks. Kihnu vallavanem Ingvar Saare märkis, et kuna Kihnu rahval on saarelt linnaminek ajamahukas ja keeruline ettevõtmine, siis on hea, kui nad saavad hambaraviteenuse kätte kohapeal. "Hambaravikabineti sisustamine oleks meil jäänud rahapuuduse taha, kuid väikesaarte programmi toel saame selle idee nüüd lõpuks ka ellu viidud," ütles ta.

Lisaks saavad väikesaarte programmist elanike transpordiühenduse parandamiseks toetust Manija ja Prangli saare projektid.

Väikesaarte programm on mõeldud mandri ja saarte vahelise transpordiühenduse, hoolekande- ja tervishoiuteenuste, toidu, elektri, joogivee ja kütuse, jäätmemajanduse, alg- ja põhiharidusele juurdepääsu ning pääste- ja sideteenuse kättesaadavuse parandamiseks.

2011. aastal kuuluvad programmi järgmised väikesaared: Naissaar, Prangli, Aegna, Väike-Pakri, Osmussaar, Vormsi, Kihnu, Manilaid, Abruka, Kõinastu, Kesselaid, Vilsandi, Ruhnu ning Piirissaare. Programmi kogumaht on tänavu 639 116 ning maksimaalne toetus ühe projekti kohta 130 000 eurot.

Väikesaarte programmi 2011.a tegevuskavasse kantud eeltaotlused:

Vormsi tankla rajamine - Vormsi Vallavalitsus
Vilsandi liinilaev - Kihelkonna Vallavalitsus
Abruka saare püsiühenduse ja teenuste kättesaadavuse parandamine talveperioodil - Kaarma Vallavalitsus
Mootorpaat Osmussaarele - SA Osmussaare Fond
Külmutiga veoauto remontööd - AS Kihnurand
Väikebussi soetamine - Kihnu Vallavalitsus
Suaru sadama rekonstrueerimisprojekti koostamine - Kihnu Vallavalitsus
Sigatsuaru sadama arenduse I etapp - Kihnu Vallavalitsus
Sadamakao ja Vallakao rekonstrueerimine - Kihnu Vallavalitsus
Hambaravikabineti sisustamine - Kihnu Vallavalitsus
Naissaare tulekahjupäästevõimekuse suurendamine - Viimsi Vallavalitsus
Prangli saare esmatasandi teenuste kättesaadavuse kvaliteedi tõstmine - Viimsi Vallavalitsus
Hõljuki hoiukuuri ehitamine Kihnu ja Manija elanike vajaduste tagamiseks - Tõstamaa Vallavalitsus


Kristel Tuul
Pressinõunik
Avalike- ja välissuhete osakond
Siseministeerium
Tel. 612 5031; 50 54 231
www.siseministeerium.ee

30
Oliver Rand "Meie Maa" 11-06-2011
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=42904

Vilsandi teedel kehtestati osaliselt kiirusepiirang

Kuigi Kihelkonna vallavalitsus oli möödunud nädalal kehtestanud kõikidel Vilsandi saare teedel kiirusepiirangu, siis üleeile tuli eelnevat korraldust muuta ja kehtestada piirang vaid valla teedel.

"Saame kiirusepiirangu 30 km/h kehtestada vaid vallale kuuluvatel teedel ning muutsime seetõttu varem vastu võetud korraldust, et mitte riivata kellegi õigusi," selgitas Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam. “Me ei saa kehtestada kiirusepiirangut eraomanduses olevate maade väikestel teedel.”

Vallavalitsuse uue korralduse kohaselt kehtib kiirusepiirang 30 km/h saarel oleval 5475 meetri pikkusel Vilsandi teel ning 1175 pikkusel Vikati sadama teel.
Kiirusepiirangu algatamise taotluse tegi Kihelkonna vallavalitsusele Vilsandi kogukond, kes oli mures, et eelkõige ATV-dega sõidetakse saare teedel liiga kiiresti.

Leheküljed: 1 [2] 3 4 5