Postitused

Siin näed kõiki selle kasutaja tehtud postitusi, mis asuvad foorumil, millele ka sul on ligipääs.


Postitused - Mart

Leheküljed: 1 2 [3] 4 5
31
http://www.talgud.ee/talgud/2011/vilsandi

Saaremaast läänepool asuv Vilsandi saar kutsub taaskord appi talgulisi, et teha rannaniidud kadastikest puhtamaks. Väidetavalt paistis meri kolmkümmend aastat tagasi pea igalt poolt saarel kätte, kuid praegusel ajal on vaade veemassiivile piiratud.

Vilsandi on osa Baltikumi vanimast looduskaitsealast, mullu tähistati siin Eesti looduskaitse sajandat juubelit. ELFi talgulised on Vilsandi kadakatega rinda pistmas juba neljandat suve. Praeguseks juba vabastatud niitudel lasevad hea maitsta Saaremaa Ökoküla lambad. Väärtuslike koosluste säilimiseks on see väga oluline.

Talgutööks on kadastike harvendamine, hakkame lõikama, laasima ja kuhjama. Vastutasuks võrgutab Vilsandi oma ilusa loodusega, pakub käänuliselt looklevat mereranda ja sooja merevett. Kunagi ei ole Vilsandi talgutelt puudunud ka kuum saunaleil ja värske suitsulest.

Talguid toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

* Ööbimine: Võimalik on ööbida nii katuse all kui telgis, matt ja magamiskott kaasa.
* Toitlustus: Kolm korda päevas, toidu valmistame ise kohapeal.
* Kaasa võtta: Magamiskott ja -matt, tööks sobivad riided ja kinnised jalanõud, soojad vahetusriided, sauna- ja ujumisriided ning soovitavalt sääsetõrjevahend ja päiksekaitsekreem. Soovi korral telk.
* Osavõtutasu: Vastavalt Sinu võimalustele 25 või 37 eurot (hinnad sisaldavad käibemaksu).
Hinna sees: Toitlustamine, majutus, transport saarele, saun.
* Registreerumine lõpeb: Grupi täitumisel või hiljemalt 2. augustil.
* Kogunemine: Teisipäeval, 9.augustil Kihelkonnas (üksikasjade täpsustamiseks võtab registreerunutega ühendust talgujuht).
* Grupi suurus: 12

Fotomeenutusi mullustelt Vilsandi talgutelt:
http://picasaweb.google.com/kats1207/VilsandiTalgud2010#

Registreerimine talgule:
http://www.talgud.ee/talgud/reg/talgutele-registreerumine

32
Ain Lember "Saarte Hääl" 07-06-2011
http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=25918&sec=1

Kihelkonna vallavalitsus kehtestas Vilsandi saare teedel kiirusepiiranguks 30 kilomeetrit tunnis. Vallavalitsus lähtus piirangut kehtestades liiklusseadusest ja Vilsandi üldkogu otsusest.

Vilsandi saarevanema Neeme Ranna sõnul aitab liikluspiirang tagada inimeste ohutust olukorras, kus inimeste arv kasvab ja liiklusvahendeid tuleb aina juurde. Vilsandil on sisse kirjutatud 25 inimest, suvel tõuseb elanike arv isegi sajani. Koos ATV-dega on saareelanike käsutuses juba umbes 20 sõidukit.

"Teed lähevad majade ja väravate tagant läbi ja mõistlik oleks liikuda mõõduka kiirusega. See oleks natuke imelik, kui Vilsandi pinnaskattega tee peal lubatakse sõita maksimumkiirusega 90 km/h," rääkis Neeme Rand, kelle sõnul pani külakogukond talgute käigus paika ka liiklust piiravad märgid.

Vilsandi ilmajaama töötaja ja Kihelkonna vallavolikogu liige Karl Teär ütles, et probleem on eelkõige ATV-ga. Kui Vilsandil elavad inimesed teavad, et pimeda kurvi taga võib keegi vastu tulla ja kokkupõrke oht on suur, siis saare külalised endale seda ohtu sageli ei teadvusta. Nii mõnigi kord on avariist puudu jäänud õige vähe, märkis Teär.

33
Oliver Rand "Meie Maa" 31-05-2011
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=42735

Kihelkonna vald soovitas ministeeriumile sadamaostu

Vilsandiga paremaks ühenduse pidamiseks soovitas Kihelkonna vallavalitsus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ära osta Papissaare sadam, kuid esialgu ministeeriumil selleks raha pole.

"Valla soov on, et Papissaare sadam eraomanikult ära ostetaks ja antaks tulevikus hallata Saarte Liinidele, kes on sadamate kordategemisega kenasti hakkama saanud," lausus Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam. "Praegu on sadam kehvas seisus ja kunagi ei või teada, mis eraomanik otsustab sadamaga edasi teha. Ühel päeval võib seal eratee silt ees olla ja siis ei saa laev sealt enam Vilsandile välja sõita. Sadam on praegu müügis ja riigil oleks paslik võimalust kasutada."

Lisaks halvendab sadama halb olukord Vilsandi saarega ühenduse pidamist, kuna vanematel inimestel ja puudega reisijatel on väga raske liinilaevale saada.

"Kindlasti on sadama seisukord pärssinud ühendust Vilsandiga, sest inimeste laevale ja sealt maha tulek on ebamugav. Tuleb ronida redelit pidi üle kai ääre ning vanematele ja puudega inimestele võib see üle jõu käia. Ka sadama enda ja akvatooriumi seisukord vajaks parandamist," rääkis Raimu Aardam.
Papissaare sadam kuulub praegu Papissaare OÜ-le, millel on paarkümmend osanikku. “Sadam on müügis vanas rahas 2,9 miljoni krooniga ja mõned huvilised on olnud, kuid kaubaks pole seni läinud,” lausus Papissaare OÜ juhatuse liige Jaan Köster. "Loogiline oleks, kui riik sadama ära ostaks ja annaks Saarte Liinidele käsutada, sest nendel on oskusteave olemas, kuidas sadamaid korda teha ja majandada."

Jaan Kösteri sõnul on sadama osanike seas palju vanu inimesi, keda huvitabki ainult osaluse müümine. "Ning kui juhtub, et sadama ostab ära mõni rikkur, võib ta tõesti panna sadama külastajatele kinni ja siis ei saa sealt enam Vilsandiga ühendust pidada. Siis on väikesaartega ühendust tagama pidav riik väga halvas olukorras," sõnas Köster.

Praegu võimaldab Papissaare OÜ sadama tasuta kasutamist, puudub kaimaks ja omanikud ei takista kuidagi paatide seismist sadamas.
Kihelkonna vallavanema Raimu Aardami sõnul vastas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium valla soovitusele sadam ära osta esialgu eitavalt, kuna raha selleks pole.

"Aga oleme vähemalt märku andnud ja loodame, et tulevikus jõuame ka lahenduseni," ütles Aardam.

34
Rebased hammustasid hülgekaamera kaabli läbi

Heli Salong Meie Maa 25-03-2011
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=41614

Jaanuarikuust saadik Vilsandi lähedal väikesaarel laitmatult töötanud hülgekaamera ei ole enam mõned päevad pilti näidanud.

"Sellega on, jah, mingisugune jama. Kaamera töötas väga mõnusasti, kuid paar päeva tagasi läks midagi rikki. Praegu pole võimalik asja uurima minna, sest jääd pole," kinnitas hülgeuurija Ivar Jüssi ja täpsustas, "ma arvan, et ülekandesüsteem töötab, aga millegipärast on kaamera ja ülekandesüsteemi vahel mingisugune jama. Minu kahtlus on see, et rebased võivad olla kaabli katki hammustanud."

Kahtlus langeb rebastele seetõttu, et paar päeva pärast seda, kui rebased saarele ilmusid, kustus kaamera pilt ära. Enne seda oli kahte rebast ka kaameras näha.

"Ilmselt läksid rebased mööda jääd saarele uudistama ja jäid vangi, sest jää enam hästi ei kanna. Kuna rebased on sellised närilised, kes kõigele, mis natukenegi huvitav, hambad sisse löövad, siis ma kahtlustan, et nad hammustasid hülgekaamera kaabli läbi," arvab Jüssi.

Mis neist rebastest nüüd edasi saab? "Jääga nad tulid, aga jää lagunes nädalapäevad tagasi ära ning kui jääd enam ei tule, siis jäävad rebased saarele ja surevad nälga ära," on Jüssi vägagi realistlik.

Seevastu hüljestele on tänavune talv olnud väga meeltmööda. "Kui meri jäässe läks, istusid hülged koos poegadega rõõmsalt saarel ja ootasid, kuni vesi lahti läks. Hülgepoegadele rebased kurja teha ei saanud, sest saarel olevad hülgepojad olid juba suuremad kui rebased," hindas Jüssi olukorda.

Hüljeste kaamera saab Jüssi sõnul korda aga siis, kui meri täitsa lagedaks läheb ja paadiga saare juurde pääseb.

35
Oliver Rand "Meie Maa" 16-03-2011
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=41465

Kunagi Tallinna abilinnapea olnud ja Eesti Lotot ohjanud Monika Salu juhitud Inotex Grupp sai PRIA-lt toetuse Vilsandi tuletorni elamu-vahimaja renoveerimiseks.

"Tegu on väga huvitava objektiga, sest säilitame kogu hoone muinsuskaitselise osa ja kuna objekt asub looduskaitsealal, siis renoveerime hoone võimalikult looduslähedaselt," lausus OÜ Inotex Grupp juhataja Monika Salu Meie Maale.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) eraldas OÜ-le Inotex Grupp Vilsandi tuletorni elamu-vahimaja ehitamiseks 241 677 eurot.

"Objekt tundus meile väga huvitav ette võtta ja seetõttu Saare maakonda tegutsema sattusimegi," selgitas Monika Salu. "Hoone uuendatakse kõige kõrgema energiatõhususe standardi järgi ehk saab olema väga ökonoomne. Tegu oleks omamoodi näidisobjektiga."

Monika Salu sõnul on projekt koostatud ja selle järgi valmib tuletorni elamu-vahimaja hiljemalt järgmise aasta 30. septembriks. "Alustame esimesel võimalusel," kinnitas Salu.

Monika Salu oli aastail 1996–1999 Pirita linnaosa vanem, aastal 1999 Tallinna abilinnapea ning seejärel aastani 2003 AS Eesti Loto juhatuse esimees. Viimases sai ta kurikuulsaks, kui sai 4,4 miljoni krooni suuruse preemia pisut enam kui kaheaastase tööperioodi eest.

36
Maaleht
10. märts 2011
Eino Ruttu
http://www.maaleht.ee/archive/article.php?id=41829217

Kormoranide kontrollimatu levik Eestis ja nende levimise mitteohjamine on viinud Lääne-Eesti saarestikku ümbritsevas meres rannapüügil püütava kala taastootmise praktiliselt olematuks.

On koostatud kormorani kaitse ja ohjamise tegevuskava, mis on keskkonnaministri poolt kinnitatud. On toimunud vastava töörühma koosolekud, kus on otsustatud, et Eestis alustatakse Taani eeskujul kormorani pesades munade õlitamisega. On välja valitud 7 suuremat kolooniat, kus on otsustatud õlitada munad 40% pesades.

Saaremaa, Hiiumaa ja Läänemaa rannakalurite arvates tuleks õlitada munad rohkemates pesades, kuni 75% pesade üldarvust Tuleks alustada koostööd kõikide Läänemere äärsete riikide vastavate organisatsioonidega, et kooskõlastatult alustada kormoranide arvukuse reguleerimist. Kui kormoranide arvukuse tõus jätkub või säilib samas koguses, ei ole meil rannikumeres 10 aasta pärast midagi püüda.

Kui võrrelda rannakalurite väljapüükisid viimase 15 aasta jooksul Hiiumaa , Saaremaa ja Läänemaa (Saaremaa ümbrus ja Väinameri ) püügivetes ( jättes välja hooajaliselt püütava tuulehaugi ja räime ning traaliga püütava lesta ), näeme, et rannapüük on vähenenud Hiiumaal 2 korda , Saaremaal 3 korda ja Läänemaal 3,5 korda. 1995. aastal püüdsid rannakalurid kolmes maakonnas 750 tonni soomkala. 2009. aastal aga ainult 280 tonni. 30 aastat tagasi püüti Saaremaa püügivetes ahvenat kuni 500 tonni aastas, nüüd 20-25; säinast 150-200 tonni aastas, nüüd 1tonn; haugi kümneid tonne, nüüd 4-6 tonni ja nii edasi kõikide kalaliikide puhul peale lõhe ja meriforelli.

Saaremaa rannikumeres oli vesi 20 aastat tagasi nii reostunud, et 1,5 meetri sügavuses vees seistes ei paistnud inimese varbad vaatajale kätte. Mere põhjas ja veealustel kividel adru ja vetikad ei kasvanud, kaldale uhuti lainetuse poolt mingisugune haisev pruun mass. Rannikumerest püüti sellegi poolest mitmeid kordi rohkem soomkala kui tänasel päeval.

30 aastat tagasi ei olnud Eesti rannikumeres mitte ühtegi kormorani ja hülge arvukus oli kontrolli all.

Tänasel päeval töötavad korralikud heitvee puhastusseadmed, põllumajanduse reostus merele on praktiliselt olematu, mere põhi paistab vaatajale kätte 4-ja meetrises vees, merepõhjas ja veealustel kividel kasvab adru ja vetikas. Aga mida meil meres ei ole? See on KALA, mida rannakaluril püüda.

Aga mis meil on ümber Lääne-Eesti saarestiku ja Väinameres? On 4000 HÜLJEST ja 7250 paari pesitsevaid kormorane (14 500 lindu ), pluss 11 000 mittepesitsejat (2010. aasta loenduse andmeil). Seega söövad kala Lääne-Eesti saarestikus ja Väinameres 200 päeva aastas ca 25 000 (kakskümmend viis tuhat) kormorani. Nende poolt söödav kalakogus on aastas 25000*0,5*200=2 500 000 kg kala, st 2500 tonni. Ohjamiskava andmetel on kuni pool kormorani poolt söödavast kalast väheväärtuslik kala, mis ei paku kalurile huvi. Teine pool söödud kalast - 1250 tonni - on kalurite poolt väljapüütud kalast - 280 tonni - 4,5 korda rohkem.
Tegelik kormoranide poolt tekitatud kahju on kümmekond korda suurem, mis seisneb selles, et kormoranid söövad alamõõdulist, s.t. ühe ja kahe aasta vanust kala. Näiteks ohjamiskava andmetel püüdsid kormoranid arvutuslikult 1998. aastal 200 000 lutsu, kalurid ainult 4000, seega 50 korda vähem. Koha söödi samal ajal 100 000 isendit, kalurid püüdsid 4000 kala, seega 25 korda vähem. 2002. aastal sõid kormoranid 385 000 noort koha, kalurid püüdsid ainult 1040 kala, seega 370 korda vähem.
Kormorani poolt söödavad soomkalad on enamuses 1-2 aasta vanused, see tähendab seda, et nad on küllaltki elujõulised kalad ja kui kormoranide poolt ärasöödud kaladest pooled ellu jääksid, võiksid kalurite väljapüügid olla kuni 10 korda suuremad.

Miks jätkub kala Lääne-Eesti saarestikus ainult mereelukatele, mitte aga kalurile? Sellepärast, et kalur püüab sellist kala, mis on kasvanud ettenähtud suuruseks (vanuseks), milleks kulub olenevalt kala liigist 4-6 aastat, kormoran sööb aga kala oma suva järgi, alates aasta-vanustest kaladest.

Mõrraga püügil on näha (siig, koha, säinas, haug, vimb, latikas, luts, särg, meriforell) kaubakala alamõõdulisi (1-2 aastaseid) noorjärke peaaegu samapalju, kui oli meres paarkümmend aastat tagasi. Harvem esineb juba kolme aastast kaubakala. Iga kala peaks saama enne väljapüüdmist vähemalt kord kudeda (järelkasvu anda), et iga väljapüütud kala asemel kasvaks merre vähemalt 3 kudeealist kala. Siis oleks järjepidevus tagatud.

Tänasel päeval kasvavad kudeealiseks vähesed, sest nad SÜÜAKSE LIHTSALT NOORELT ära. Seega: EI TOIMU ENAM KALADE TAASTOOTMIST vajalikus koguses.

Miks on kalasaagid Pärnu lahes enam vähem rahuldavad. See on sellest, et kalade asustustihedus on seal tunduvalt suurem kui Lääne-Eesti saarestikus ja Väinameres. 2010. aastal oli Liivi lahe Pärnu poolsel osal juba 1376 pesitsevat kormoranipaari. Veel mõni aasta ja pole sealgi midagi hõisata.

On ARUSAADAVAST ARUSAADAVAM, et kalavarude vähenemise põhjuseid ei tule otsida ei merereostusest, merelahtede atrofeerumisest ega arvatavast kalurite poolt kalade ülepüügist, vaid kormoranide ja hüljeste põhjendamatult suurest arvukusest.

Mida ette võtta?

Kormoranide arvukust tuleb Eestis vähendada kümme korda ja nende kolooniad võiksid olla Vilsandi ja Matsalu linnukaitsealadel.

ALUSTAGEM SIIS TEGUTSEMISEGA ja OTSUSTAVALT, vastasel juhul ei toimu kalade taastootmist mõne aasta pärast Eesti rannikumere üheski piirkonnas.

37
Ene Kallas "Meie Maa" 06-01-2011
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=40365

Kihelkonna vallas asuv Papissaare sadam, mis teatavasti ühendab Vilsandit ja "suurt saart", on müügis 223 690 euro eest.

Müügi põhjus on sama, mis paar aastat tagasi, mil Papissaare sadama omanikud otsustasid merevärava müüa Saarte Liinidele (sadamaid haldav riigiettevõte – toim). "See on müügis, sest osanikud otsustasid üldkoosolekul sadama maha müüa," lausus osanike eestkõneleja Jaan Köster, lisades, et osanike näol on tegu vanade pensionäridega, keda töö enam ei huvita. "Nad tahavad raha saada," rääkis ta peamisest motiivist.

Köstri sõnul pole dividende viimastel aastatel makstud, sest kasumit pole.
Varem on Papissaare sadamat pakutud Saarte Liinidele, aga nemad polnud huvitatud, kõneles Köster. Tollal oli hind palju suurem – 6 miljonit Eesti krooni –, praegu on 3,5 miljonit (223 690 eurot). Müügis on ligi kaks hektarit maad ehk kogu sadama kompleks, sild ja hooned, täpsustas Köster.

Saarte Liinide juhatuse esimees Ants Tammleht oskas öelda, et toona olid läbirääkimised jäänud jutuajamise tasandile. "Rohkem ei ole ma asjaga kursis," sõnas ta, aga kõneles, et toona oli mõte tõesti olnud selles, et teha laevaliikluse jaoks korda nii Vilsandi kui Papissaare sadam.

12. mai 2009 Eesti Päevalehe andmetel on Tammleht aga rääkinud nii: "Ministeeriumi seisukoht on, et kõiki väikesaari teenindavad sadamad peaksid olema Saarte Liinide käes, et meie need siis korda teeksime. Papissaarega on praegu aga probleem, sest omanikud tahavad selle eest seitse-kaheksa miljonit krooni,” selgitas Tammleht.

Samuti ütles ta, et kui sadam niisama antaks, oleks küll variant. Tammlehe hinnangul vajaks sadam 10–15 miljoni kroonist lisainvesteeringut, et see korda teha.

Seda, et sadam on nüüd müügis, sai Tammleht teada Meie Maa vahendusel ja nii ei osanud ta üleeile asjalugu suurt kommenteerida. "Ei ole kursis," lisas ta lõpetuseks.

38
Kadri Ibrus "Eesti Päevaleht" 03-01-2011
http://www.epl.ee/artikkel/590226

Alanud aastast tõttavad lennusalk ja meedikud häda korral väikesaarte elanikele Tallinnast kopteriga appi.

Kiirabi ülesannetes kopteri saatmine saartele on olnud erandjuhtum ning selle eest tasumine on olnud selgusetu, ent nüüd pärast saartelt tulnud surveavaldusi on sotsiaalministeerium otsustanud panustada veidi enam kiirabi kiiremaks jõudmiseks väikesaartele, kirjutab Eesti Päevaleht.

Sõlmimisel on leping, mis tagab selle, et kõigile häirekeskuse kaudu saabunud vältimatut arstiabi vajavatele kutsetele saadetakse helikopteriga kiirabibrigaad esmast abi osutama ja vajaduse korral transporditakse haige mandrile haiglasse. Selleks on valitsus eraldanud ka alanud aasta kiirabi eelarvesse lisaks 2,5 miljonit krooni.

Kui tuleb kutse helikopterile, peab meeskond Mustamäelt peale võtma Põhja-Eesti regionaalhaigla reanimobiilibrigaadi — brigaad sõidab vastavalt oludele ja ilmale kas oma autoga lennujaama või võtab kopter ta peale juba Mustamäelt — ning siis starditakse koos saarele. Kogunemiseks võib päevasel ajal kuluda 15-30 minutit, õhtuti ja öösiti on lennusalgale kodudest lennujaama kogunemiseks aega lubatud kuni tund.

Hädas inimeseni jõudmine võtab seega kokku aega oma kaks tundi sellest hetkest, kui ta on helistanud numbrile 112. Lennusalga juhi Allan Oksmanni sõnul võib saartele jõudmine kiireneda, kui valmib uus baas Kuressaares, kuhu on plaanitud luua kopteriga valvemeeskond.

Püsiasutustusega väikesaari on Eestis kokku 11: Abruka, Kihnu, Kessulaid, Kõinastu, Manija, Osmussaar, Piirissaar, Prangli, Ruhnu, Vilsandi ja Vormsi. Tallinnast Ruhnu ja Narva lendab kopter ligi tunniga, Piirissaar jääb ligi 45-50 minuti raadiusesse, Kihnu 35-40 minuti sisse.

NB! delfi.ee refereering (http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vaikesaartele-hakkab-kiirabi-lendama-kopteriga.d?id=37711899)

39
Veljo Kuivjõgi "Meie Maa" 16-12-2010
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=40102

14 aastat Vilsandi paadimehe tööd teinud Harri Hiiuväin käib talviti üle Kuusnõmme lahe kas lumesaani või amfiibsõidukiga. 3. detsembril alustas ta amfiibsõidukiga Argo 8 ühenduse pidamist Vilsandi saarega, aga kuna jää paksus on kohati juba 13 cm, saab selliste külmade jätkumisel varsti sinna ka lumesaaniga.

“Toon Kihelkonna päästekeskusest amfiibsõiduki autohaagise peal Kuusnõmmele ära ja sealt üle jää lähen 20 minutiga. Kuna Käkisilmas veel jääd pole, teen kaugemalt lahe poolt kaare sisse,” kirjeldas Harri Hiiuväin oma praegust ühendusepidamist Vilsandiga.

Selle nädala esmaspäeval tõi ta Vilsandilt ära ühe ilmajaama töötaja ja neljapäeval viib tagasi. Kui kaupa on vähem vedada, läheb mees peagi üle jää lumesaaniga, see on kiirem sõiduvahend.

“Veel pole ma saaniga käinud, aga varsti lähen. Lumesaaniga sõitmiseks on juba täiesti ideaalsed olud.”

Eelmisel talvel läks Harri amfiibsõidukiga ka läbi jää, kuid see sõiduriist jääb ujuma. Ujuvas asendis on see aga praktiliselt juhitamatu. Siis tiriti sõiduk meeste jõul jälle jää peale tagasi ja sõit jätkus.

40
Veljo Kuivjõgi "Meie Maa" 16-12-2010
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=40108

Vilsandi praegune saarevaht Margit Tätte teeb iga päev suuskadega saarel ligi kümnekilomeetrise ringi, et kontrollida ja veenduda, et kõik ikka korras oleks. Kus tuul on värava lahti lükanud, paneb selle kinni, et metsloomad ei pääseks koduaedadesse pahandust tegema. Vilsandil on peale tema tavaliselt veel Avo Piisk, kui ilmajaama vahetuskord nõuab, siis ka Karl Teär. Rohkem inimesi saarel praegu ei ela.

“Olen Jaani kõrval mitu aastat näinud, milline see saarevahi töö on ja Räpina koolis oli meil keskkonnaõiguse eriala üsna suures mahus õppeprogrammis sees. Seetõttu ma tööasju meili teel Jaanilt ei küsi, ” rääkis Meie Maale Vilsandi saarevaht Margit Tätte. Vilsandi suvilaomanikud helistavad talle tihti ja küsivad oma kinnisvara kohta. Margit teeb suuskadega erinevaid ringe, ülevaade saarest on tal pidevalt olemas.

“Ega ma suuskadega kiiresti sõida, longin rohkem. Saan mitu kasu korraga – näen ilma, saan kodust välja ja toreda tunde ka veel. Ühel päeval lähen saare ühte külge ja teisel päeval teise. Meil oli kaua aega vähe lund, aga nüüd on siin ka paks lumi. Ilma suuskadeta ei tahagi sumama minna, suuskadega on mõnus.”

41
Kadri Ratt "Postimees" 14-11-2010
http://www.postimees.ee/?id=341612

Loodusteadlaste hinnangul on Eestis paiknevad ning maailmas ainulaadsed loopealsed nii halvas seisukorras, et kui nende taastamiseks ja hooldamiseks kohe midagi ette ei võeta, hävinevad need järgmise kümnendi jooksul täielikult.

Tartu Ülikooli loodusteadlased, Eesti Looduseuurijate Selts ja Pärandkoosluste Kaitse Ühing saatsid käesoleval nädalal keskkonnaministrile pöördumise, milles avaldasid sügavat muret Eesti loopealsete halva seisukorra üle. Nende hinnangul on suure osa täna küllaltki kinni kasvanud loopealsete taastamine veel võimalik, kuid see vajab kiiret tegutsemist.

Tartu Ülikooli teadur Aveliina Helm rääkis Postimees.ee´le, et kui 1930. aastatel oli Eestis üle 43 000 hektari loopealseid, siis sajandivahetusel oli neid säilinud ligikaudu 12 000 hektarit ning praegu on rahuldavas olukorras loopealseid alles vaid umbes 3000 hektarit, kusjuures regulaarselt hooldatavaid kooslusi on sealhulgas ligikaudu 1300 hektarit.

«Tõeliselt heas seisus looalad on on võimalik üles lugeda ühe-kahe käe näppudel,» tõdes Helm.

Loopealsed on poollooduslikud kooslused ehk pärandkooslused, mis tähendab, et nad on kujunenud aastasadade, isegi aastatuhandete vältel inimese ja looduse koostöös.

Suure osa loopealsete hävimine jääb juba nõukogude aega, mil sobivad alad võeti kasutusena põllumaadena, liiga õhukese mullaga loopealseid aga püüti «vääristada» metsaistutamisega ning suur osa jäeti lihtsalt kasutusest välja.

Loopealne on Eesti ja kogu Euroopa üks omapärasemaid ja mitmekesisemaid taimekooslusi, mida võib Helmi hinnangul pidada nii looduskaitselises kui ka traditsioonilise maastikupildi mõttes Eesti «kaubamärgiks». Nimelt paikneb tervelt kolmandik kogu maailma loopealsetest just nimelt Eestis. Arvestataval hulgal esineb loopealseid veel vaid Rootsi suurtel saartel Ölandil ja Gotlandil.

«Kuigi loopealseid on maailmas vähe, on nendega seotud väga eriline osa kogu Euroopa floorast,» rääkis Helm. Omapäraste keskkonnatingimuste ja tuhandeid aastaid väldanud mõõduka inimmõju tõttu on loopealsetele kujunenud iseäralik ja rikas kooslus. Kokku on loopealsetel kasvamas 270 soontaimeliiki, 142 liiki samblaid ja 263 liiki samblikke.

Loopealsed kuuluvad ka üle-Euroopalise looduskaitsevõrgustiku Natura 2000 esmatähtsate elupaigatüüpide hulka ning selle raames on Eesti võtnud endale kohustuse tagada vähemalt 9800 hektari loopealsete säilimine.

Hooldamise lõpetamisel hakkab lookooslus Helmi sõnul kinni kasvama kadakate ja mändidega, mille tagajärjel kaovad kooslusesele iseloomulikud taimeliigid ja nendega koos ka teised organismirühmad.

«Võsastuda laskmine võrdub kooslusetüübi tahtliku hävitamisega ja sel juhul on Eesti täielikult ebaõnnestunud Euroopas esmatähtsa elupaigatüübi kaitsel. Euroopa Liidu ees võetud kohustuste mittetäitmisel aga ähvardavad Eestit suhkrutrahvile sarnased sanktsioonid,» rääkis Helm.

Eriliselt taunimisväärseks tuleb tema sõnul pidada olukorda, kus looalade rahuldavat hooldust pole suudetud korraldada isegi looduskaitsealadel ning Vilsandi ja Lahemaa rahvuspargis, mille kaitse-eeskirjades on põhieesmärkideks seatud ranniku- ja pärandmaastike kaitse.

Sanktsioonid Eestit veel ei ähvarda

Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja kt Taimo Aasma kinnitusel jagab ministeerium teadlaste muret Eesti loopealsete käekäigu pärast.

Poollooduslike koosluste kaitse koosneb tema sõnul kahest osast: koosluse taastamisest ja regulaarsest hooldusest. Loopealsete puhul on selleks karjatamine. See aga eeldab lisaks rahalistele vahenditele ka inimest, kes oleks huvitaud kohapeal karjatamisest. «Sellise üle-Eestilise süsteemi loomine on aga pikk protsess,» nentis Aasma.

Alates 2007. aastast finantseeritakse tema sõnul Natura 2000 alal asuvate poollooduslike koosluste hooldamist EL-i põllumajandustoetuste eelarvest kuni 60 miljoni krooniga igal aastal. Mitmete projektide raames on ostetud ka kariloomi ja antud need niitude hooldajate kasutusse.

Lisaks saavad MTÜd Euroopa Regionaalarengu Fondist poollooduslike koosluste hooldamiseks toetust rohkem kui 600 karilooma soetamiseks.

Aasma sõnul peab Eesti Euroopa Komisjonile küll aru andma, mida Natura alade loodusväärtuste säilitamiseks on tehtud, kuid samas ei eelda Euroopa Komisjon tema kinnitusel, et Eesti suudaks koheselt kõiki kooslusi hooldada.

Sanktsioonid meid Aasma kinnitusel täna ei ähvarda, pigem loodab riik saada järgmiseks rahastusperioodiks hooldatavate alade pindala suurendamiseks rohkem ELi vahendeid.

42
http://www.estmar.purk.ee/?p=446

Pressiteade
Ettepanek Vilsandi rahvuspargi piiride laiendamiseks lääne ja edela suunas

22. novembril esitas MTÜ Balti Keskkonnafoorum projekti “Natura 2000 rakendamine Eesti merealadel: alade valik ja kaitsemeetmed – ESTMAR” raames Keskkonnaministeeriumile ettepaneku võtta kaitse alla (piiranguvööndi režiimis) praegu Vilsandi rahvuspargi piiridest välja jäävad looduskaitseliselt väärtuslikud madalikud (Suurkuiv, Uuskuiv, Soolakuiv ja Mustpank).

Kavandatava mereala kaitse alla võtmise eesmärk on säilitada Saaremaast läänes asuvate avameremadalike puutumatus ning tagada piirkonna mereelustiku ja linnustiku elupaiga terviklikkus. Kaitse alla võtmiseks esitatud mereala kogupindala on 70 100 ha.

Ettepanek põhineb projekti ESTMAR raames toimunud uuringute tulemustel:

Ø Põhjaelustiku ja -elupaikade uuringutest selgub, et Vilsandi madalate mereala on Eesti rannikumeres ainulaadne. Suurkuiv, Soolakuiv ja Mustpank ning neid ümbritsevad geoloogilised moodustised esindavad Eesti vetes Euroopa Liidu (EL) loodusdirektiivi alusel kaitstavaid elupaigatüüpe ”Karid” ja ”Liivamadalad”. Liivamadalaid esineb vähe, kuid Vilsandi piirkonna karid moodustavad Eesti ulatuslikema (ca 70 km²) ja esinduslikema karide koosluse. Tänu avamere tingimustele (suhteliselt puhas, toitainetevaene vesi; soolsus üle 7 promilli) ning kõva ühtse substraadi (paekivi) suurele osakaalule esineb sealsetel karidel rikkalik kinnitunud põhjaloomastik ja kuni 35 m sügavuseni ulatuv taimestik. Madalatel leidub Eesti jaoks harvaesinevaid merelise levikuga liike (nt punavetikaliigid Rhodomela confervoides, Ceramium virgatum).

Ø Saaremaast läänes asuvad madalikud on ka oluline peatumisala paljudele linnuliikidele, sh globaalselt ohustatud kirjuhahale (Polysticta stelleri). Ala lääneosa omab rahvusvahelist tähtsust väikekajaka (Larus minutus) peatumisalana. Väikekajakas on EL linnudirektiivi alusel kaitstav linnuliik, kellele on Eestis seni vähe tähelepanu pööratud, ning spetsiaalselt väikekajaka elupaikade kaitseks loodud alad seni puuduvad. Ala on ka rahvusvahelise tähtsusega peatumisala auli (Clangula hyemalis) ja krüüsli (Cepphus grylle) jaoks. Üle-eestilise tähtsusega arvul peatuvad kaitse alla võtmiseks esitatud alal hahk (Somateria mollissima), alk (Alca torda) ning rohukoskel (Mergus serrator). Kokku on nimetatud alal kohatud vähemalt 17 liiki veelinde, kellest linnudirektiivi I lisa liikide hulka kuuluvad lisaks eelpool mainitud kirjuhahale ja väikekajakale ka punakurk-kaur (Gavia stellata) ja järvekaur (G. arctica).

Ø Kalastiku uuringute tulemuste põhjal võib öelda, et nii looduskaitselisest kui kalanduslikust aspektist vaadeldes on Vilsandist läände jäävad madalikud Eestis küllaltki unikaalsed. Ainulaadseks teeb need mitmete Eestis üldiselt vähearvukate kalade (näiteks meripuugliste seltsi võldaslaste sugukonna esindaja nolgus (Myoxocephalus scorpius)) kõrge arvukus, mis on eriti silmatorkav kudeajal. Samuti on kõnealused madalikud väga olulised mitmete tööndusliku tähtsusega kalade, näiteks lest (Platichthys flesus) ja kammeljas (Psetta maxima), kudepaigana. Kuigi kõnealused tööndusliigid ei oma Eestis otsest looduskaitselist kaitsestaatust, tagab nende noorjärkude massiline esinemine muuhulgas kalatoiduliste lindude küllusliku toidubaasi nimetatud piirkonnas.

ESTMAR projekt, mida rahastavad Norra finantsmehhanism ja Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskus, kestab 2007-2011 ja seda viivad ellu Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, MTÜ Balti Keskkonnafoorum, Eesti Ornitoloogiaühing, Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaamet ja Keskonnateabe Keskus; lisaks välispartneritena Balti Keskkonnafoorum-Läti ja Norra Veeuuringute Instituut (NIVA).
Projekti koduleht www.estmar.purk.ee

Lisainformatsioon:

Merle Kuris
Looduskaitse ekspert
MTÜ Balti Keskkonnafoorum
Tel. 6597 029
merle.kuris@bef.ee


43
Ain Lember Saarte Hääl 25-11-2010
http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=22556

MTÜ Balti Keskkonnafoorum tegi keskkonnaministeeriumile ettepaneku laiendada Vilsandi rahvuspargi piire ja võtta piiranguvööndi režiimis kaitse alla looduskaitseliselt väärtuslikud madalikud Suurkuiv, Uuskuiv, Soolakuiv ja Mustpank.

MTÜ Balti Keskkonnafoorum juhatuse liige Kai Klein märkis kirjas keskkonnaministeeriumile, et 70 100 hektarilise pindalaga mereala kaitse alla võtmise eesmärk on säilitada Saaremaast läänes asuvate avameremadalike puutumatus ning tagada piirkonna mereelustiku ja linnustiku elupaiga terviklikkus. Seda eriti pidades silmas arendajate viimastel aastatel järsult suurenenud huvi merre rajatavate tuuleparkide vastu.

Uuringud näitavad, et Vilsandi madalad moodustavad Eesti ulatuslikema karide koosluse (ca 70 km2) ja seal leidub Eestis harvaesinevaid merelise levikuga punavetikaliike. Teadlased peavad Vilsandi saarest läände jäävaid madalikke ihtüoloogilisest vaatepunktist hinnates üheks unikaalsemaks ja mitmekesisemaks avamerealaks Eesti territoriaalvetes.

Ainulaadseks teeb madalikud mitmete Eestis üldiselt vähearvukate kalade kõrge arvukus, samuti on madalikud väga olulised lesta ja kammelja kudepaigana. Lääne-Saaremaa madalikud on oluline peatumisala globaalselt ohustatud kirjuhahale, samuti omavad need rahvusvahelist tähtsust väikekajaka, auli ja krüüsli peatumisalana.

44
Oliver Rand Meie Maa 11-06-2010
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&artid=36795

Kõik Kihelkonna valla pingutused tabada Vilsandil ringi uitav metsistunud lambakari jooksid esialgu liiva.

“Kahjuks ei õnnestunud lambaid kinni püüda, kuna see nõuab kindla koha sissesöötmist, et lambad sinna koguneksid ja nad kinni püüda saaks,” lausus Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam. Tema sõnul üritas vald asjatundjate abil Vilsandil söödakohta luua, kuid ükski lammas sinna sööma ei tulnud.
“Niisama neid mööda saart taga ajada pole samuti mingit mõtet, sest lammas ujub merre ja on kas või valmis uppuma, et püüdjate käest pääseda. Ühesõnaga, kinni püüda pole neid praegu võimalik,” osutas Kihelkonna vallavanem.

Valla andmeil on suur osa hinnanguliselt kuni 20-pealisest lambakarjast karmi talvega siiski hukkunud. Seetõttu pole vallal aimu, kui palju villakandjaid saarel veel ringi uitab.

Uue katse metsistunud lambakarja püüdmiseks teeb vald koostöös asjatundjatega sügisel, kui rohumaadel on rohi otsa saanud. Siis võib söödakoha loomine vallavanema hinnangul paremaid tulemusi anda.

Hulkuva lambakarja probleem on Vilsandil olnud kümmekond aastat. Loomad jättis saarele omapäi kunagine saareelanik, kes mujale elama kolis. Valla katsed endist omanikku leida lõppesid tulutult ja seetõttu pidi vald loomade kantseldamise enda peale võtma.

45
Üldine arutelu / Elektripost süütas Käkimaa
« : 11:40 31.05.10 »
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/elektripost-suutas-kakimaa.d?id=31379057

Vilsandi saare lähedal asuval Käkimaa laiul puhkes eile õhtul (30.05.2010) kulupõleng. Häirekeskus sai teate tulekahjust kella 20.15 ajal, teatas Lääne-Eesti päästekeskus. Tulekahju sai alguse põlenud elektripostist, millest omakorda süttis liinialune kulu.

Leheküljed: 1 2 [3] 4 5