Postitused

Siin näed kõiki selle kasutaja tehtud postitusi, mis asuvad foorumil, millele ka sul on ligipääs.


Postitused - Mart

Leheküljed: 1 ... 3 4 [5]
61
Margus Muld ERR 15-08-2009
http://uudised.err.ee/index.php?06174220
video: Ilves käis Vilsandil http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=24786

Oma kolmandal ametisoleku aastal  jõudis president Toomas Hendrik Ilves täna Eesti riigi läänepoolseimasse asustatud punkti - Vilsandi saarele

Kui Eesti vabariigi esimese perioodil oli Eestis umbes 40 asustatud väikesaart, siis praegu on neid kümmekond, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui me tahaksime, et inimesed kes on harjunud XXI sajandi eluga, tahaksid elada saartel, siis  peame arvestama uute oludega," nentis president. "Me ei elatu enam kalastamisest."

Vilsandi saarel käib elu. Kunagise 32 talupidamise asemele ja vundamentidele on kerkinud juba ligi 30 elamut. Saarel toimib tasuta WiFi.

President  usub, et väikesaartel aitaks eluvõimalusi parendada just praegu väljatöötatav Läänemere strateegia.

"Praegu, Rootsi eesistumise ajal, on Euroopa Liit kavandamas uut Läänemere strateegiat, mille eesmärk on just aidata kaasa, parandada olukorda Läänemere riikides," rääkis Ilves. "Ja nagu ma aru saan, on mitmed riigid sellest võimalusest kinni võtnud."

President ise sai aga tänasest reisist väikesaarele elamuse. Ta ütles, et Vilsandi on üks ilusamaid kohti, mida ta on näinud.

President Ilves viibib visiidil Saare maakonnas kuni homseni.

62
Meie Maa 17-08-2009
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=31328

President Ilves julgustas Vilsandi ja Abruka arendajaid

President Toomas Hendrik Ilves, kes külastas koos Evelin Ilvesega Vilsandi ja Abruka saart, julgustas sealseid kohaliku elu edendajaid ja omavalitsusjuhte kasutama Euroopa Liidu Läänemere strateegia võimalusi.

“Selleks on eriti hea aeg praegu, kui ühenduse eesistujamaa on Rootsi, kes nimetas üheks oma prioriteediks just Läänemere strateegiale hoo sisse tõukamist,” ütles riigipea.

Läänemere strateegia, mille algatasid Euroopa Parlamendi saadikud Toomas Hendrik Ilves ja Alexander Stubb, nüüdne Soome välisminister, peaks jõudma Euroopa Liidu eelarvestrateegiasse iseseisva punktina.

“Leidke siit oma uued võimalused,” rõhutas president Ilves kohtumistel Saare maakonnas, meenutades saarlaste senist edukust eurorahade taotlemisel ja kasutamisel. “Euroopa Liidus on edukad need, kes esitavad oma probleemide lahendamiseks asjalikke projekte ja tegelevad tulevikku suunatud mureküsimustega.”

Samas rõhutas riigipea, et omavalitsusjuhid vaataksid võimalikult pikalt ettepoole, olgu teemaks näiteks omavalitsuste ühinemine või kohaliku kultuuri- ja spordihoone ehitamine, rääkimata maakonna haridus- või tööhõiveprobleemidele lahenduse otsimisest: “Julgustan teid nägema perspektiivi kaugemale kui neli aastat miinus üks päev.”

Vilsandil tutvustas loodusmees Arvo Kullapere president Ilvesele ja Evelin Ilvesele sealset unikaalset linnukaitseala, mille asutamisest möödub peagi 100 aastat. Külalised kohtusid Eestimaa Looduse Fondi vabatahtlike talgulistega ning tegid ringsõidu saarel, kuhu võsastumise vältimiseks on toodud tuhatkond lammast ja käisid saarevaht Jaan Tätte kodus. Samuti külastasid nad Papisaare sadamas asuvat kalasuitsetamistehast.

Abrukal tutvus riigipea sadama rekonstrueerimistöödega ja kinkis saare raamatukogule raamatuid. Seejärel tegid president Ilves ja Evelin Ilves saarevaht Rein Lemberi juhtimisel loodusretke. Abrukal oli riigipea saatjate seas kirjanik Ülo Tuulik, kelle eestvõttel toimus kultuurilooline külatuur ja kes jutustas talle ainuomase kirbe huumoriga saart kõige enam räsinud 20. sajandist. President Ilves kohtus Abruka seltsimaja juures saareelanikega, vastates ka nende rohketele küsimustele alates kohaliku elu probleemidest kuni poliitikute usaldusväärsuseni ning istutas sinnasamasse – kunagisele Maria Priske koduõuele – pärnapuu.

Mõlemad läinud sajandi esimesel poolel rahvarohked saared on praegu napi püsielanikkonnaga, kus on küll rohkelt suvekodusid.
“Ma kohtusin lugupidamist väärivate inimestega, kes mõistavad armastada ja hoida oma kodu, selle ainulaadset loodust ja kultuuripärandit,” ütles president Ilves. “Riigil omakorda lasub kohustus hoida ja aidata oma kodanikke ka siis, kui nad sellistes meretagustes paikades elavad.”

Riigipea sõnul aitaks nii väikesadamate kordategemine kui ka transpordi- ja kommunikatsiooniprobleemide lahendamine tagada elu püsimise nendel saartel ning laiemalt Eesti kui mereriigi tugevamaks muutmise.

“Nii näiteks loodan ma, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium toetab lõpuks Kaarma vallavalitsuse palvet soetada Abrukale ligi miljon krooni maksev pargas, mida on vaja raskete veoste, jäätmete ja koduloomade transpordiks,” ütles president Ilves.

63
Anu Vares Oma Saar 17-08-2009
http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=14782

Fotogalerii: http://foto.omasaar.ee/thumbnails.php?album=53

President Toomas Hendrik Ilves viibis reedest pühapäevani visiidil Saare maakonnas. Reedel tutvus president Kaarma vallas osaühingu Merinvest tegevusega, laupäeval külastas koos Evelin Ilvesega Vilsandit ja Abruka saart ning pühapäeval andis Kuressaare kultuurikeskuses üle autasud rahvusliku programmi “Kaunis Eesti kodu 2009” parimatele.

Laupäeva hommikul kõlas Kihelkonna rahvamaja ees presidendi auks kohalike naiste tervituslaul ning pärast rahvamajas ringivaatamist ootas ees meresõit Vilsandile, kus Vikati sadamasse olid presidenti tervitama tulnud nii saareelanikud kui ka Eestimaa Looduse Fondi talgulised.

Vilsandil sai president ülevaate äsja 99-aastaseks saanud kaitsealast ning keskkonnaameti ja Eesti keskkonnauuringute keskuse tegevusest saarel. Toomas Hendrik Ilves käis ka Vilsandi tuletorni lähedal asuvas Eesti kõige läänepoolsemas asustatud punktis.

Vilsandilt tagasi tulles külastas president Papissaare suitsukalavabrikut, kus talle tutvustati lestakala suitsutamise nippe ning anti kohalikku toodangut – suitsulesta ja vürtsikilu – ka maitsta.

Papissaarest suundus Toomas Hendrik Ilves Roomassaare sadamasse, et sõita Abrukale ja seda laevaga “Heili”, mille mastis lehvis merereisi ajal Vabariigi Presidendi lipp.

Abrukal külastas president kohalikku raamatukogu ja kinkis kohalikku kogusse mõned uued raamatud. Riigipeale korraldati saarel ka ringsõit, mille käigus jagasid selgitusi Ülo Tuulik ja saarevaht Rein Lember. Abruka rahvamaja juurde kogunenud inimesed said presidendiga juttu ajada ja talle küsimusi esitada.

Toomas Hendrik Ilvese visiiti Abrukale jäävad meenutama kohaliku rahvamaja juurde istutatud pärnapuu ning külalisteraamatusse tehtud sissekanne: “Armastust ja hoidmist teile, kes armastate ja hoiate Abruka saart ja siinset elu.”

Saarel sai president Ülo Tuuliku juhatusel teada, kuidas on meretagune asi 20. sajandi tõmbetuultes muutunud ja mida tähendas, kui Abruka kalur ütles vene keelt kõnelevale parteiametnikule tõlgi vahendusel “Peab mõtlema”.

64
Veljo Kuivjõgi Meie Maa 29. juuli 2009
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=31020

Veel mõned aastad tagasi sõitis läbi Käkisilma Vilsandile veneaegne veoauto, mis tänaseks on oma aja ära elanud. Firma Silberauto tõi juhuks, kui paadiga ei saa Vilsandile sõita, siia Unimog auto, mida lubatakse ka vilsandlastel kasutada.

“See on küll hea variant, sellega saab suuremõõtmelist kaupa saarele viia või kedagi ootamatult sinna transportida, autoga on mugavam minna,” arvas Kihelkonna vallavanem Jüri Saar. Tema hinnangul on hilissügisel, kui jää veel ei kanna ja paadiga enam sõita ei saa, Unimog asendamatu saarele pääsemise transpordivahend. Praegu seisab vilsandlaste jaoks uudne sõiduk vallamaja juures, kuid talle otsitakse garaazi.

Silberauto üks omanikke Väino Kaldoja selgitas, et kuna firmal on Vilsandil oma puhkemaja, siis sinna sõiduks see auto siia toodigi. Ja vallarahvale Vilsandile sõiduks volitus antud.

“Mina pole veneaegse autoga Vilsandil käinud, kuid Unimogiga pole mingit probleemi sinna sõitmisel,” rääkis Kaldoja.

Keskkonnaameti nõuniku Arvo Kullapere hinnangul on Käkisilmas vee sügavus praegusel ajal 1,1 meetrit.

Pildialune tekst: Sellise Unimogiga saab lihtsamalt vedada ehitusmaterjali, kui paadiga ja sügisepoole suureneb tema kasutusaktiivsus tunduvalt. Vallamaja juurde tõi Silberauto selle sõiduriista kuu aega tagasi. Veljo Kuivjõgi foto

65
Üldine arutelu / Re: meri
« : 10:08 14.07.09 »
Kersti, huvitavat lugemist sellel teemal leiad siit: http://foorum.kipper.ee/viewtopic.php?t=3041

66
Ratturi kommentaar hööveldatud teele on negatiivne. 2005 tormikahjustuse lapp on see marmortee? Seal on isegi jalgsi vilets käia ju:)

67
Agnes Ojala Eesti Päevaleht 12. mai 2009
http://www.epl.ee/artikkel/468259

Kui sadamat korda ei tehta, siis nelja-viie aasta pärast sealt Vilsandile ilmselt ei saa.

Saaremaalt mõne üksiku püsi­asukaga Vilsandi saarele pääseb Papissaare sadama kaudu. Sadama omanikud aga on otsustanud merevärava maha müüa, pakkudes seda seitsme miljoni krooni eest riigile.

"Meie osanikud on enamasti kodused pensionärid, kes enne sadamas töötasid. Otsustasime müüa, et sadamast raha kätte saada. Nii tegimegi ettepaneku Saarte Liinidele (sadamaid haldav riigiettevõte – toim), sest väikesaarte ühenduseks vajalikud sadamad on riigi küsimus," rääkis OÜ Papissaar tegevjuht Jaan Köster, kelle sõnul ei ole omanikud sadamat kellelegi teisele pakkunud.

"Praegused omanikud ei taha sinna enam investeerida. Sadam peaks küll ilma investeeringuteta ja suurte tormideta neli-viis aastat vastu, aga kui siis keegi midagi ei tee, on hirm, et sadamat ei saa enam kasutada," on Kihelkonna vallavanem Jüri Saar murelik.

Praegu raha pole

Jüri Saare ja Saarte Liinide samasisulisele majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile suunatud kirjale vastas kantsler Marika Priske, et pingelise riigieel­arve tingimustes ei ole võimalik uutele sadamatele raha eraldada. Pikemas perspektiivis võib Saaremaal asuva Papissaare sadama ja Vilsandi poolel oleva keskkonnaministeeriumile kuuluva Vikati sadama andmist Saarte Liinidele aga kaaluda.

"Ministeeriumi seisukoht on, et kõiki väikesaari teenindavad sadamad peaksid olema Saarte Liinide käes, et meie need siis korda teeksime. Papissaarega on praegu aga probleem, sest omanikud tahavad selle eest seitse-kaheksa miljonit krooni," selgitas Saarte Liinide juhatuse esimees Ants Tammleht.

Saarte Liinid rekonstrueerivad praegu 15 sadamat üle Eesti. Tööde omafinantseeringu maht on suur, mistõttu praegu uue sadama ostuks raha ei ole. "Kui sadam niisama antaks ja me võiksime selle siis korda teha, see oleks küll variant," lisas Tammleht, kelle hinnangul vajaks sadam 10–15 miljoni kroonist lisainvesteeringut.

Seda, et riik võiks omanikega nüüd käed lüüa ja sadama eest hiljem maksta, Saarte Liinide juht ei usu. Kas edaspidigi sadamaostuks raha leitakse, ei ole samuti selge.

Jaan Köster loodab, et kui riigil sadama jaoks sel aastal raha ei ole, leitakse see hiljem. "Meil on suvel kalurite päeval üldkoos­olek. Siis otsustame, kuidas edasi, aga eks me aasta ikka kannatame veel," arvas ta.

Jüri Saar loodab, et olukord laheneb kõigile kasulikul moel. Tema hinnangul võib müügi toppama jäämine viia probleemide tekkeni.

68
Veljo Kuivjõgi Meie Maa 09-03-2009
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=28678

Vilsandi rahvuspargis käivitati maailma esimene hallhüljeste seirekaamera

Looduskalendri tegijad said Vilsandi Rahvuspargis laupäeval uue tehnilise lahendusega töökorda hüljeste seirekaamera. Algselt ei andnud tuulegeneraator piisavalt elektrit, mistõttu see asendati Inglismaalt hangitud päikesepatareidega.

Kuigi mujal maailmas on juba mõnda aega katsetatud hallhüljeste seirekaamerat käivitada, õnnestus see esimesena Eesti Looduskalendri tegijatel.

"Tänu Saaremaa firma Teetormaja professionaalsusele oleme saanud Vilsandile väga hea ühenduse. Seirekaamera kaudu saavad nüüd kõik huvilised hüljeste tegemisi jälgida, kuid tal on ka teaduslik otstarve. Pilt salvestatakse arvuti kõvakettale ja on seeläbi arhiveeritud. Olen tänulik ka hülgeuurijatele Ivar ja Mart Jüssile, kes toetasid hülgekaamera ülespanekut," rääkis Meie Maale Looduskalendri toimetaja Gennadi Skromnov.

Seirekaameratel on miljonid vaatajad

2006. aastast on Looduskalender pannud üle kuus veebikaamerat. Kõik pole küll käivitunud, näiteks merikotkad ei tulnud pesitsema sinna, kuhu kaamera üles sätiti, kuid metssigade kaameral oli veebruarikuus üle kahe miljoni vaatleja.

“Meie vaadeldavate objektidega ei ole nii, nagu televisioonis, et kutsud näitlejad kohale ja nad teevad oma tüki ära. Looduses on asi teisiti. Aprillis tahame Vilsandil selle kaamera vahetada välja just tootmisest väljuva uue mudeli vastu,” rääkis Looduskalendri toimetaja.

Reede õhtul said tegijad ise pildi head kvaliteeti näha, laupäeval läks pilt EENetti üles ja poole tunniga oli sellel juba 700 vaatajat.

“Veebikaamerate erinevust loodusfilmidega on vaatajad ära tajunud. Kui meil oli kahe nädalaga seakaameral miljon vaatajat, neist 40 % Eestist ja ülejäänu 50. riigist, siis usun, et hülgekaameral saab olema samapalju vaatajaid.” Skromnovi andmetel on välisriikide vaatajate pingerida Tšehhi, Läti, Saksamaa, Soome, Hispaania ja Venemaa.

Algne variant töötas paar päeva

Teetormaja tehnikadirektor Olle Koert ütles, et kõige raskem oli neil selle projekti juures elektritoite saamine. Veebruarikuus töötas veebikaamera vaid paar päeva, sest tuult ei olnud ja pisike tuulegeneraator voolu ei andnud.

“Nüüd on kaks päikesepaneeli koos akudega ja need tagavad pildi ka siis, kui nädal aega päike ei paista. Pilt on üllatavalt hea, mis sealt tuleb,” arvas Koert.

Teetormaja pakkus Looduskalendri tegijatele Vilsandi hüljeste seirekaamera projektis n.ö. täisteenust.

“Teil on Saaremaal vedanud, sest internetti pakuvad profid. Usun, et järgmisel aastal saame koos Teetormaja spetsialistidega Saaremaal veel teisigi loodusharuldusi tutvustada,” ütles Skromnov.

Veebruaris taheti hüljeste seirekaamera käivitada seetõttu, et siis hülged poegisid. Nüüd on aga hallhüljeste pojad valges titekasukas, emasloomad on laigulise kasukaga ja on tumedatest isasloomadest veidi pisemad. Hallhüljeste elu saab jälgida http://www.looduskalender.ee/.

Otsestriimi link mms://tv.eenet.ee/hyljes

69
Vilsandijutud / käiseembleemid
« : 23:09 05.03.09 »
Käiseembleemide ajastul tahtis Hans Soots Vilsandi käisemärke. Märgid said ühesuguse kujunduse, kuid erivärvi põhjad. Statuut oli selline: esmakordne Vilsandi külastamine – kollane põhi. Vilsandi +5 laidu (Vesiloo ei läinud arvesse) – roheline põhi. Vilsandi + palju laide – sinine põhi. Eriti teenekad tegelased – sinine põhi + kuldne tekst. Märgid said valmis 1977. a. sügiseks, palju Soots neid jagas, pole teada.

70
Üldine arutelu / Re: Liinikonkurss
« : 10:14 02.03.09 »
Väikelaevadele esitatavad kohustuslikud tingimused on Veeteede Amet-i lehel välja toodud ja neile peab nagunii vastama aga vedaja pakutava veesõiduki keskkonnasõbralikkus võiks konkursil üks kriteerium olla.

Leheküljed: 1 ... 3 4 [5]