Autor Teema: Vilsandil peeti suure lustiga saare esimene laulupidu 17-07-2011  (Loetud 6662 korda)

Mart

  • foorumi haldaja
  • vilsandlane
  • Postitusi: 70
    • Vaata profiili
"Maaleht" 17-07-2011
http://www.maaleht.ee/news/uudised/kultuur/vaata-vilsandil-peeti-suure-lustiga-saare-esimene-laulupidu.d?id=49716889

Nädalavahetusel toimus Vilsandi I Laulupidu, kus esines ligi 200 lauljat ja oli ka peaaegu sama palju vaatajaid-kuulajaid.
 
Laulupidu algas rongkäiguga Tolli talu õuelt ning lõppes Bioloogiajaama juurde püstitatud uhiuue laululava juures.
Kontserdil astusid üles Pagana segakoor (peadirigent Kalev Lindal), EÜE Väinamere segakoor (peadirigent Indrek Vijard), Tartu Rahvaülikooli segakoor (peadirigent Lauri Breede), Kihelkonna segakoor (dirigent Imbi Kolk) ja puhkpilliorkester Saku (peadirigent Ants Reinhold).

Mart

  • foorumi haldaja
  • vilsandlane
  • Postitusi: 70
    • Vaata profiili
Ene Kallas "Meie Maa" 18-07-2011
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=43439

Rekordarv inimesi Vilsandi pinnal

Nii palju inimesi kui laupäeval, 16. juulil Vilsandis saare esimese laulupeo ajal oli, ei mäleta ei vanad vilsandlased ega teadaolevalt ka mitmesugused ajalooannaalid.

"Olen kuulnud lugu, et Vilsandil on kunagi koos suilistega elanud ligi kolmsada inimest," märkis Vilsandi saarevanem Neeme Rand enne laulupeo algust ja avaldas lootust, et kümnendate vilsandlaste päevadega saab see rekord löödud.

Hiljem, usutledes vilsandlaste päevade peamisi korraldajaid, Kadri ja Arvo Kullaperet, selgus, et laupäevane inimeste arv ületas kolmesaja piiri, arvestades ligi 200-pealist koorilauljate hulka ning Vilsandile seks puhuks sõitnud inimesi: kas siis paatidega või traktoriga üle Käkisilma.

Mart

  • foorumi haldaja
  • vilsandlane
  • Postitusi: 70
    • Vaata profiili
Liise Kallas "Saarte Hääl" 19-07-2011
http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=26582

Vilsandi esimene laulupidu pani saare rõkkama

Pühapäeval trompetihelide saatel lipu langetamisega päädinud X ülemaailmsed vilsandlaste päevad tõid saarele leelotama rekordarvu lauljaid, pillimehi ja tänulikke kuulajaid. Kui reede oli mõeldud tõsisematele teemadele, kus arutati saare eluolu aineil, siis laupäevast kujunes tõeline pidupäev, millest oli osa saamas inimesi kodu- ja välismaalt, kokku kolmesaja ringis.

Vilsandi I laulupeo rongkäigus marssisid Pagana, EÜE Väinamere, Tartu rahvaülikooli ja Kihelkonna segakoor ning puhkpilliorkester Saku kõrvuti kohalike vilsandlaste ja nende külalistega. Loomulikult ei puudunud kontserdilt traditsiooniliste laulupeolaulude kõrvalt ka hetkel kaugel meredel seilava saarevahi Jaan Tätte looming.

20 aastat tagasi kodanikualgatusena välja käidud idee kutsuda iga kahe aasta tagant saarele kokku Vilsandist hoolivad inimesed, kellega tõsiste teemade üle arutlemise sekka ka lõbusalt aega veeta, on vilja kandnud, rõõmustas Kadri Kullapere, üks korraldajaist. Järgmiseks kokkutulekuks konkreetseid plaane veel ei ole, kuid kui vilsandlased sellist ettevõtmist ikka oluliseks peavad, siis ega see toimumata jää.

X ülemaailmsed vilsandlaste päevad toimusid 14.–17. juulini Vilsandi saarel. Pikemat ülevaadet loe laupäevasest Saarte Häälest.

Mart

  • foorumi haldaja
  • vilsandlane
  • Postitusi: 70
    • Vaata profiili
Ene Kallas "Meie Maa" 19-07-2011
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=6&artid=43470

Vilsandist, paadisõidust ja saare laulupeost

"Kas sina tuled ka koos meiega Vilsandisse?" küsisin ühelt asjalikult väikemehelt Papissaare sadamakail. "Ei, mul pole aega!" vastas 5-aastane Uku ja teatas, et tal nii palju tööd.
 
Kõik need vilsandlaste päevadele sõitva tahtvad inimesed tuleb ju ometi nagu kord ja kohus paati juhatada, ja paat teele saata. Asine väikemees lasi lahti köie, mis hoidis merealust kai küljes. Ning sai paadimees Tarvo Kullaperelt kiita.

Vilsandlaste päevad tähendasid muuhulgas ju ka seda, et inimesi tuli lausa sajuti edasi-tagasi vedada, varahommikust hilisõhtuni välja. Viimase reedese reisi tegi Tarvo kella kümnest õhtul... Kui arvestada, et paadisõidu üks ots võtab keskmiselt pool tundi aega, siis lihtne arvustustehe, mille jätan matemaatikahuviliste lugejate hoolde, võiks näidata, palju inimesi õigupoolest saarele saabus. Ja Tarvo ei ole ainuke Vilsandi paadimees... Ning nii mõnelgi kohalikul on oma paat, rääkimata neist, kes tulid otse üle Käkisilma. Käkisilm (rahvasuus Käkk) on see koht, kust Vilsandile saab peaaegu kuiva jalaga. Noh, natuke tuleb ehk vees sulistada ja paar tundi laidudel matkata...

Väike Vilsandi ei ole vast päris aegade algusest näinud ühel päeval niipalju rahvast, nagu seda oli laupäeval. Arvu päris täpselt ei tea, aga haruldast vaatepilti pakkusid kõik need Vilsandile kogunenud inimesed igal juhul. Ja suur osa rahvast tundus ignoreerivat seda Vilsandil alati puhuvat, võõrale, saati veel mandriinimesele tugevat ja mõnigi kord lausa peavalu tekitavat tuult. Isegi saarlase jaoks on Vilsandi tuul küllalt harjumatu...

Laulev Vilsandi
Kõik need pea kakssada osalejat Vilsandi I laulupeo rongkäigus, mis kulges mööda saare "maanteed" Tolli talust bioloogiajaama hoovi, olid "tapvalt" optimistlikus meeleolus. Aga miks ka mitte? Ilm oli suisele Vilsandile omaselt ilus: päike näitas just parajagu oma kõrvetavat nägu, tuul karjatas taevas pilvevasikaid ning kaasaelajaidki kogunes päris omajagu. Noh, kajakad ja muud issanda loomakesed jätan loetelust välja.

Laulupeo puhuks oli bioloogiajaama õue kerkinud väike laululava, ning vaatajaskonna arvgi oli silmaga mõõtes päris aukartustäratav. Ikka arvestades saare proportsioone, eks.

Esimese laulupeo tarbeks koostasid korraldajad ilusa teatmiku, kust võib muu hulgas ka lugeda üldisest saare elu-olust. Võhik saab teada, et saarel on 27 majapidamist, millest enamik on suvehooajal kasutuses ning et Vilsandit ja lähisaari loetakse nii Eesti kui ka Baltimaade looduskaitse hälliks. Kadri Kullapere märgib ses väikeses, linnulennulises ülevaates, et kadastike ja männimetsa pealetungi saarel aitab peatada Saaremaa Ökoküla, kes juba kolmandat suve karjatab lambaid Vilsandil, talguliste poolt puhastatud aladel.

Vilsandi I laulupidu ise oli ilus ja emotsionaalne. Nagu päris. Või mis nagu. Ikka päris – päris oma saare tõeline laulupidu, koos heade kooride ja lauljatega ning puhkpilliorkestriga. Ja mis kõige tähtsam: koorid tahtsid ise Vilsandisse tulla, et laulda. Siinkohal olgu loetletud ka nende nimed: Pagana segakoor, Kihelkonna segakoor, EÜE Väinamere segakoor ja Tartu rahvaülikooli segakoor koos puhkpilliorkestriga Saku.

Mida lauldi? Ikka neid laule, mida suurtel laulupidudelgi: "Koit", "Laul Põhjamaast", "Eesti hümn"... aga lisaks tavapärastele ja üldteada-tuntud lauludele esitasid koorid laule Jaan Tätte sõnadele ja viisile. Tõsi, selle kõige tähtsama, ehk Vilsandi laulu alguse laulis hetkel maailmameredel viibiv vilsandlane videost ette. Sest tõsi ta on, et Tätte ja Vilsandi kõlavad kokku nagu hais ja adruvallid.

Mart

  • foorumi haldaja
  • vilsandlane
  • Postitusi: 70
    • Vaata profiili
Bianca Mikovitš "Maaleht" 20-07-2011
http://www.maaleht.ee/news/uudised/kultuur/vilsandi-esimesele-laulupeole-soitsid-koorid-paatide-ja-traktoritega.d?id=49881837

Vilsandi esimesele laulupeole sõitsid koorid paatide ja traktoritega

Traktoriga kärutäite kaupa käratsevat ja laulvat rahvast merd mööda tulemas nähes ei teadnud Vilsandi mustapealised lambad, kas joosta kokku või lahku või määgida niisama kaasa. 

Vilsandil maha peetud saare esimese laulupeo põhjal võib järeldada, et laulupidu teha on kerge: võta head dirigendid, kõrge motivatsiooniga koorid ja puhkpilliorkester, pane kokku kolmetunnine kava, tee kõvasti proovi ja rongkäiguks riieta kõik paarsada osalejat kenadesse rahvariietesse.
Hea ka, kui leiad inimese, kes oma kuluga trükib ära kauni peokava, ning teised, kelle abiga saab püsti uhiuus lava.
"Seekord sai nööp säravam ja suurem kui pintsak ise," muigas X ülemaailmsete vilsandlaste päevade üks peakorraldajaid Kadri Kullapere.

Ei mingit allahindlust
Üle kahe aasta toimuvate kokkutulekute meelelahutuslikuks osaks on püütud alati midagi omanäolist leida, seekord sai selleks laulupidu, millesarnast pole varem saarel nähtud — kohal oli neli koori ja puhkpilliorkester –, kokku ligi paarsada esinejat.
Lauljad õnnestus saarele meelitada saarevanem Neeme Rannal, kes sai kuulda, et samalaadne üritus leidis aasta eest aset Ruhnu saarel, kus EÜEst välja kasvanud sõpruskondadest moodustunud koorid tulid oma lustiks kokku esimest korda.
Pisike Ruhnu sai lauljatega toona korralikult üle ujutatud — laval oli 160 ja kuulamas 60 inimest.
"Nüüd on asi natuke parem, kuulajaid on sama palju kui esinejaid," rõõmustas Pagana segakoori president ja Vilsandi I Laulupeo teadustaja Heikki Põhi.

Armu dirigendid oma vabatahtlikele kooridele ilusast ilmast ja lähedal kohisevast merest hoolimata ei andnud. "Kui teha, siis teha hästi," ütles Tartu Rahvaülikooli segakoori peadirigent Lauri Breede ega põlanud kuumavas päikeses ise koos Kalev Lindaliga kooridele liikumist ette näidata.
Mandrikooridega koos sai oma mahvi kätte ka Kihelkonna segakoor, kes on jõudnud tegutseda napilt aasta. Dirigent Imbi Kolk ütles, et nende noore koori puhul on tegu esimese n-ö välisreisiga, mis lauljatele kogemuste saamiseks igati ära kulub.
"Näiteks Pagana segakoor on selline, kus pooled liikmed võivad ise koori juhatada ja kvaliteedile pannakse väga kõvasti rõhku," tunnustas Kolk.

Kava olid dirigendid kokku pannud ausa: algatuseks Lüdigi "Koit", lõpetuseks "Ta lendab mesipuu poole" ja vahepeale hulk mõnusaid koorilaule, kuhu rahva rõõmuks kuulusid ka "Tuljak" ja Veljo Tormise "Viis Eesti rahvatantsu segakoorile".
Vilsandi erina oli kavas ka kolm Jaan Tätte laulu ning kuulajatele väikeseks rosinaks rändurilt endalt saadud spetsiaalne laulupeo videotervitus.
"Tuulevaikse öö" kohta arvati rahva seast, et see võiks suisa uus Vilsandi hümn olla.

Pole laulupidu rongkäiguta
Enne aga, kui laulud üldse kõlama hakkasid, toimus veel üks väga oluline ettevõtmine, milleta ükski laulupidu ei saa täiuslik olla — rongkäik.
Saare keskelt Tolli talust bioloogiajaama juurde suuna võtnud tõrviku, puhkpillide ja loosungitega esinejaid olid väljas tervitamas lillekimpudega vilsandlased oma külalistega, kes siis sujuvalt rongkäiguga liitudes ka ise peoplatsile jõudsid.
Ühed kenad inimesed olid oma taluvärava juurde toonud laulupeolisi vaatama ka täistopitud kähriku ja ahvi.
"Pidu sai just selline, nagu me seda teha tahtsime," rõõmustas Neeme Rand, kes hindas saarele kogunenute arvu rekordiliseks — vaid ühel varasemal suvel olla saarel koos suilistega olnud 300 hinge.

Kadri Kullapere teada on aga rahvarekord kogunisti tuhande inimese kandis ning pärineb ajast, mil Artur Toomi eestvõttel saarel 1927. aastal muuseum avati. Toona tuldud lausa Saksamaalt laevadega kohale ning kõik saare talud olid rahvast pungil.
See aga ei vähenda seekordse kogunemise väärtust, sest eks saare kohta, kus talviti vaid kaks-kolm inimest lumme jälgi jätavad, on laulupeo tõttu sajakordistunud rahvaarv igati märkimisväärne.

1944. aastal Vilsandilt Gotlandile ja sealt edasi Ameerikasse läinud Arvo Ulm, kes oma abikaasa Estriga suved Vilsandil veedab, ütles, et sellist suurt pidu pole tema teada saarel veel olnud.
"Väikesed esinemised, ansamblid ja rahvatantsijad — neid on ikka olnud, aga mitte midagi sellist," kinnitas vanahärra ja arvas, et pärast sellise asja nägemist võib üks vana vilsandlane küll rahus surra — näha on, et saar elab, lapsed kasvavad ja tulevik pole sugugi tume.
Kui Vilsandi nüüd sellise auruga edasi areneb, tuleb saarel küll tõsiselt sadama peale mõtlema hakata. Egas esimene laulupidu teiseta jää ning kaua neid pidulisi lammaste naeruks ikka traktoriga mööda merd edasi-tagasi vedada jõutakse.

KOMMENTAAR
Tiiu Randma
Pagana segakoori peasekretär
Laulupeol osalenud kooride puhul on tegu EÜEst välja kasvanud kollektiividega, mille liikmed tunnevad laulmisest suurt rõõmu ja tunnevad suures osas üksteist juba kaua. Kuna oli soov omavahel rohkem kokku saada ning ühiselt häält teha, siis võtsime eelmisel aastal ette sõidu Ruhnu. Sel aastal tulime Vilsandile ning järgmisel aastal plaanime laulupeoga vallutada juba mõne teise saare.

ESINEJAD
Vilsandi I Laulupeo koorid
* Pagana segakoor, peadirigent Kalev Lindal.
* EÜE Väinamere segakoor, peadirigent Indrek Vijard.
* Tartu Rahvaülikooli segakoor, peadirigent Lauri Breede.
* Kihelkonna segakoor, dirigent Imbi Kolk.
* Puhkpilliorkester Saku, peadirigent Ants Reinhold.


Mart

  • foorumi haldaja
  • vilsandlane
  • Postitusi: 70
    • Vaata profiili
Eve Kallas 25-07-2011
http://saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=26693

Vilsandlaste päevad said juubeli väärilised

Kui läinud pühapäeval X ülemaailmsete vilsandlaste päevade lipp Tolli talu õuel mastist alla tõmmati, olid pillimeestel pasunad sülge täis ja suud kuivad. Suurejoonelisi pidustusi nautisid täiel rinnal nii muusikud, kohalikud elanikud kui ka saare külalised, keda nelja päeva jooksul saarel ühtekokku ligi nelisada võis olla.

"Selle metsa taga ei ole mets, on meri, mu oma väike kodulaht. Kuidas elate, mu kallid, pikad haisvad adruvallid, ämblikute võrgusallid, kuidas elate, mu kallid, pikad haisvad adruvallid, kiviaia jupid hallid…" – niimoodi laulis videotervituses laulupeolistele ümber imelise ilma seilav, hetkel Fidži kandis viibiv saarevaht Jaan Tätte, justkui küsides saarele kokku tulnud inimestelt kodukoha uudiseid.

Ehk kandis tuul talle teateid selle kohta, kuidas juba kümnendat korda toimuvate vilsandlaste päevade tähtsündmuseks kujunes laupäevaõhtune laulupidu, millele eelnes laulu, pillipuhumise, valjude huilete ning sekka mõne tantsusammu saatel Tolli talust bioloogiajaama õue vonklev kirev rongkäik. "Elagu Vilsandi!", "Elagu lauljad!", "Elagu ilus ilm!", "Elagu…!", "Elagu …!"

Kui pealtvaatajad näisid Eesti koorimuusika paremikku kuuluvat loomingut täis pikitud kontserdiga ülirahule jäävat, siis sedasama kinnitasid kõik osalenud kooridki.
 
Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.

Mart

  • foorumi haldaja
  • vilsandlane
  • Postitusi: 70
    • Vaata profiili
Margus Muld 24-07-2011
http://uudised.err.ee/index.php?06231941

Vilsandlased kogunesid ülemaailmsele kokkutulekule

Enam kui  pool sajandit tagasi põgeneti ka Vilsandilt piiri taha ja talud jäid tühjaks, nüüd  on aga saare endistest 32 talust taas korda tehtud 27, kas siis endiste omanike järeltulijate või hoopis uusasukate poolt.

Eelmise aasta lõpu seisuga elas rahvastikuregistri andmetel Vilsandil 25 inimest, enamus neist muidugi küll ainult 3-4 kuud aastas. Aga enne sõda elas saarel alaliselt 170 nimest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Vilsandi praegune saarevaht Margit Tätte, kes ka talved saarel veedab, ütleb, et saarele tuleks püsiasukaid ehk rohkemgi. Ja  põhiline takistus ei olevatki töö, sest seda saab paljude ametite puhul ka arvutis teha. Hoopiski väikesed lapsed takistavad tulemast, kuna neid ei saa Vilsandil koolitada.

Aga praegu peavad vilsandlased kümnendat ülemaailmset kokkutulekut.

http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2011-07-24_AK_vilsandi.wmv