Autor Teema: Rähniprobleemist  (Loetud 4439 korda)

surra

  • Vahemere talu
  • foorumi haldaja
  • vilsandlane
  • Postitusi: 51
    • Vaata profiili
    • surra koduleht
Rähniprobleemist
« : 12:25 10.05.09 »
Kuna Vahemerel on rähn teinud uuele majale tööstuslikus koguses õhuauke ning ilmselt me pole ainsad, keda nad tüütavad, siis toon ära Jaani edastatud artikli:

Tsiteerin: Riho Kinks
Looduse Leht
dets 2007

Eestis pesitseb 8 liiki rähne. Neli neist kuulub kirjurähnide perekonda, kaks on rohelised, üks must ja ühel on ainult kolm varvast tavalise nelja asemel. Üsna värvikas seltskond. Majade juurde satub enamasti kõige arvukam ja tavalisem - suur-kirjuräh, harvem väike-kirjurähn ja hallpea-rähn. Kuna kõik rähnid on meil püsiasukad, siis võib neid näha aastaringi. Tavaliselt askeldavad nad rahulikult aias või põristavad-kopsivad maja taga metsas, harvem kohatakse neid talvel lindude toidulaual pekki nosimas. Nii peetakse neid enamasti armsateks ja toredateks naabriteks. Vahel võib aga juhtuda, et rähnid muutuvad tõeliseks tüütuseks või tekitavad oma tegevusega inimesele koguni materiaalset kahju.

Kevad on rähnide jaoks paarilise otsimise ja territooriumide jagamise aeg. Märtsis-aprillis kuuleb sageli metsast nende trummeldamist. Niimoodi ülikiirelt ja rütmiliselt nokaga toksides märgistavad rähnid enda territooriumi ja püüavad tõmmata emaste tähelepanu, et paariline leida. Sellisel põristamisel ei ole midagi pistmist toitumisega nagu sageli arvatakse. Enamasti valitakse trummeldamiseks mõni hästi ja kaugele kõlav kuivanud puuoks või tüvi. Vahel aga juhtub, et rähnid avastavad midagi hoopis paremat enda kohalolu kuulutamiseks.

Eriti hiliskevadel võite enda ebameeldivaks üllatuseks avastada, et olete sunnitud ärkama koos päikesetõusuga, kuna kusagilt lähedusest kostab kõva plekikolinat või metallipõrinat. Selline äratus võib kesta päevi ja muutuda tõeliseks tüütuseks. Asja uurima asudes avastate tõenäoliselt, et lärmilööjaks on suur-kirjurähn, kes on enda kohalolu kuulutamiseks ja trummeldamiseks avastanud maja ees oleva tänavalaterna metalse kupli, plekist aknalaua või hoopis katusel oleva antenni varda, harvem kasutab ta selleks mõnd maja kuiva seinalauda. Peaasi, et kaugele ja hästi kõlab.

Ei ole teada, kas sellised ebatavalised võtted talle ka edu tagavad. Enamasti tuleb seda ette hiliskevadel või suvel, mil teised liigikaaslased on endale juba paarilise leidnud. Nii tundub, et tegemist on lootusetute poissmeestega, kes selliste eriliste võtetega püüavad veel tähelepanu tõmmata ja asja parandada. Sellise tegevusega enamasti mingit kahju peale närvikulu inimestele ei kaasne. Halvemal juhul väiksed täkked maja seinal. Sellise rähni „võõrutamiseks” ei aita ilmselt aga muu kui aeg või siis tema pidev häirimine, mispeale ta võiks pöörduda tagasi metsa enda loomulikku keskkonda. 

Hullem lugu on aga siis, kui rähnid tunnevad maja vastu huvi muul eesmärgil kui enda kuuldavaks tegemine. Selle tulemust kirjeldab hästi mures lehelugeja, kelle suvemajja rähn augud on toksinud. Rähnikahjustused ei ole igapäevane probleem, kuid aeg-ajalt tuleb seda siiski ette. Enamasti tulevad sellised teated sügisesel ajal ja probleemi tekitajaks on tõenäoliselt noored linnud, kes maailma tundma õpivad. Vahel ka vanalinnud, kes juhuslikult ja uudishimust maja kallal nakitsevad.

Puitvooderdisega ja palkmajad võivad olla rähnidele peibutuseks võimaliku toidulauana. Metsas toituvadki rähnid sageli surnud puidus elavatest putukatest. Teinekord sikutavad rähnid välja ka maja voodrimaterjali, lootes sealtki toitu leida. Sellisel toiduotsingul ei ole kahjud majale enamasti kuigi suured ja nähtavad, kuid mõnikord võib see siiski lõppeda ka suurte täkete või lausa väiksema auguga seinas.

Peamiseks probleemiks on siiski rähnid, kes on otsustanud kasutada majaseina katsealana pesameisterdamisel või muul põhjusel sinna auke uuristavad. Rähnid rajavad aastas puudesse mitu õõnsust, nii pesitsemiseks kui ööbimiseks ja puhkamiseks. Tavaliselt ei sobi kohe esimene paik ja otsitakse uut kohta. Rähnid, kes tegutsevad inimasustuse läheduses, võivadki teinekord järele katsuda ka maja seina. Sageli aga jääbki rähnide sellise käitumise tegelik põhjus inimesele teadmata. Majadesse aukude uuristamist tuleb peamiselt ette sügisel, kui noored linnud õpivad maailma tundma. Ei ole teada, et rähnid maja seina pesitsema oleks asunud.

Lehelugeja kirjeldatud loos on peaaegu kindlalt tegemist suur-kirjurähniga. Tema tegevuse täpseid põhjuseid on aga raske oletada. Tundub, et tegemist oli rohkem just noore linnu uudishimu ja katsetustega kui mingi praktilise kaalutlusega. Nagu juhtub sageli metsas nii ka siin oli rähni toksitud õõnsuse avastanud mingi teine linnuliik, kes seal edukalt pesitses. Üks võimalus, miks sügisel rajatud auku hiljem laiendatud oli, on rähni lihahimu. Just nimelt! Suur-kirjurähn on kõigesööja lind, kes toitub muu hulgas ka teiste lindude poegadest. Et väiksemate värvuliste poegi nende pesast kätte saada, raiub ta lihtsalt nende pesaava suuremaks.

Rähnikahjustuste probleemile ühest ja väga efektiivset lahendust ei ole leitud. Sageli tuleb asjaoluga lihtsalt leppida. Õnneks on sellised juhtumid üsna harvaesinevad ja jäävad peaaegu alati lühiajaliseks või ühekordseks katsetuseks. Kõige tähtsam on koheselt reageerida, kui ilmneb rähni huvi maja vastu. Linnule tuleb näidata, et ta maja juures rahu ei saa ning teda pidevalt häirida. Rähn loobub seepeale tõenäoliselt oma kavatsustest mõne päeva jooksul. Kui pererahvas on pidevalt kodus, võib linnu ilmumisel teda lihtsalt hirmutada näiteks käsi plaksutades või pideva liikumisega hoovil. Samuti võib panna aknale või õue mängima raadio, mis võib rähni eemal hoida. Mida kauem lasta tal tegutseda, seda enesekindlamaks ta muutub. Juba olemasolevate aukude kinnikatmise tõhusus ei ole teada. Sel võib olla ka hoopis vastupidine efekt, mis meelitab rähni tegema uusi auke.

Kõige efektiivsema lahendusena soovitatakse maja räästa külge või mujale nähtavale kohale riputa fooliumi või õhukese pleki ribad, mis tuule käes liiguvad ja helgivad. Veelgi parem on lõigata tumedamast papist või kartongist välja pistriku või kulli siluett ning riputada see niidiga majanurga külge, kus see tuules liigub ja üsna tõhusalt linnud majast eemal peaks hoidma. Sellised siluetid näevad ka silmale ilusamad välja. Lisaks on internetipoodidest võimalik leida ka elektroonilisi linnupeleteid, kus igale ebasoovitavale linnurühmale on võimalik valida vastav heli, mis neid eemal peaks hoidma. Enamasti on selleks mõne nende loodusliku vaenlase hääl või liigikaaslase hädakisa. Sellised helisüsteemid aga maksavad juba tuhandeid kroone.

Igasuguse häirimismeetodi juures tuleb arvestada, et nii nagu linnud harjuvad hernehirmutisega harjuvad ka rähnid peletistega. Seega on soovitatav neid omavahel kombineerida ja aeg-ajalt vahetada. Lisaks on välja töötatud ka terve hulk erinevaid lõhna- ja määrdeaineid, mis peaksid linnud majast eemal hoidma, kuid need ei ole enamasti kuigi meeldivad ja ka nende efektiivsus on kaheldav.

Rähnidele võib olla atraktiivseks ka maja voodrilaudade hea kõla, mis jätab mulje õõnsast ruumist. Selline probleem esineb just suvilate otsakilpide ning tuulekodade juures, mis on tagant tühjad ja vooderdamata. Seetõttu soovitatakse seinad summutada, kattes need seestpoolt pehme täitematerjaliga või lüües neile taha jämedamad ristlauad. Rähniprobleemi ennetamiseks tuleks ka üle vaadata, kas maja puitosasid ei asusta putukad, kes võivad olla rähnide ligimeelitajaks. Vajadusel tuleks maja üle võõbata mõne putukatõrje vahendiga. Ka värske värv või pinotex ei ole rähnile ilmselt kuigi ahvatlev. Samuti soovitatakse maja otsalauad seina lüüa põiki, mis rähnile peaks vähem looduslikku pinda meenutama. Kui maja on väga armas, võib otsaseinad ja tuulekastid katta ka riidest või traadist võrguga, millest rähnid lihtsalt läbi ei pääse maja kallale.

Igasugusel rähnidega võitlemisel tuleb meeles pidada, et kõik nad on meil kaitse all ja nende surmamine või vigastamine on keelatud.

surra

  • Vahemere talu
  • foorumi haldaja
  • vilsandlane
  • Postitusi: 51
    • Vaata profiili
    • surra koduleht
Re: Rähniprobleemist
« Vastus #1 : 12:26 10.05.09 »
Saatsin artikli autorile ka lisaküsimuse: "...tekkis küsimus, kas artiklis mainitud pistriku/kulli siluett on
tõhusam laiali sirutet tiibadega või istuval kujul?"
Tsiteerin: Riho Kinks
See on hea küsimus. Internetipoodides ja vastava teemaga seotud
kirjutistes on alati lendav siluett. Võite ise katsetada, oleks
teistelgi huvitav katse tulemustest teada.

Priit

  • vilsandlane
  • Postitusi: 1
    • Vaata profiili
Re: Rähniprobleemist
« Vastus #2 : 16:49 30.10.10 »
Ahoi
Ma siitsamast Kiirassaare lahe servast ja me olime siin aastaid hädas musträhnidega.
http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/DRYMAR2.htm
Proovisime igasuguseid trikke - lappisime auke, hirmutasime aga ei midagi. Suvel oli tavaline äratus koos päikesetõusuga ja trummipõrina saatel. Lõpuks võis maja otstel lugeda nii 20-30 lapitud auku. Ja ei aidanud lõpuks muud rohud kui võrgulinad üles katuseserva kinnitada. Nüüd on rähnid rahul ja meie rahul :-)

andri

  • Küti talu
  • vilsandlane
  • Postitusi: 5
    • Vaata profiili
Re: Rähniprobleemist
« Vastus #3 : 11:24 31.10.10 »

 Ja ei aidanud lõpuks muud rohud kui võrgulinad üles katuseserva kinnitada.


Kütil ripuvad ka juba paar aastat katuseservas marjapõõsaste kaitsmiseks mõeldud võrgud - ja probleemi enam ei ole.