Autor Teema: Kaitsekorralduskava algatuskoosolek 20. juulil kell 11 Vikati sadamas  (Loetud 3556 korda)

Neeme

  • saarevanem
  • vilsandlane
  • Postitusi: 15
    • Vaata profiili
Hea saarerahvas,

Keskkonnamet on algatanud Vilsandi rahvuspargi kaitsekorralduskava koostamise, mille läbiviijaks on SA Eestimaa Looduse Fond.
Koostamisprotsessi raames toimub kaitsekorralduskava algatuskooselek 20. juulil algusega kell 11 Vikati sadamas ( sarnased koosolekud toimuvad 19.07 kell 10 Kihelkonna rahvamajas ja kell 15 Lümanda kultuurimajas).
Koosolekul tutvustatakse ja arutatakse Vilsandi rahvuspargi kaitsekorralduskava koostamise protsessi ja kaardistatakse rahvuspargi väärtuseid.
Täiendav info Kaupo Kohv tel. 534979924, e-post kaupo@elfond.ee

Kohtumiseni,
Neeme

tinz

  • Vahemere talu
  • foorumi haldaja
  • vilsandlane
  • Postitusi: 34
    • Vaata profiili
Panen üles koosoleku protokolli. See annab märksõnade vormis ülevaate sellest, millest koosolekul räägiti ja mida kohaletulnud olulisemaks pidasid. Teemaderingi saab kahtlemata laiendada. Omapoolsed kommentaarid ja ettepanekud paluti saata hiljemalt 29. juuliks aadressil Kaupo Kohv, kaupo@elfond.ee

Huvilistele on võimalik edastada ka Kihelkonnas ja Lümandas toimunud koosolekute protokollid.


_____________________________________________________________

Vilsandi rahvuspargi kaitsekorralduskava algatuskoosolek.
20.07.2010
Vilsandil

Protokollis Liis Kuresoo

Koosoleku avas Keskkonnaameti looduskaitse juhtivspetsialist Marju Erit, kelle sõnavõttele järgnes Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialisti Gunnar Rauni ettekanne kaitsekorralduskava ülesehitusest ja koostamise printsiipidest. Koosoleku grupitöö osa juhatas sisse Kaupo Kohv Eestimaa Looduse Fondist.

Kohapeal kerkinud küsimused

Küsimus: Miks kaitsekorralduskavadega kiirustatakse? Rahvuspargis on enam väärtusi, kui loodusväärtused, need võivad kiirustades jääda tahaplaanile.

Marju: Ainult kinnitatud kaitsekorralduskavade alusel saab Euroopa Liidu struktuurifondide toetusi erinevateks tegevusteks, niikaua kui kaitsekorralduskava ei ole, niikaua ei saa ka toetusi. Sellepärast tuleks kinnitada kaitsekorralduskava enne selle aasta lõppu, et järgmisest aastast saaks vajalikele tegevustele rahastust.

Küsimus: Kui palju on tehtud inventuure?

Marju: Poollooduslikud kooslused, metsad jne. Pärandkultuuri osas ei ole info ammendav. Kaitsekorralduskava ei ole lõplik dokument, alati saab seda täiendada kui ilmneb olulist infot.

Kaupo: Kaitsekorralduskava on probleemidele vastuse otsimise koht. Olulised väärtused saavad kaitsekorralduskavasse kirja.

Küsimus: kellel on õigus taotleda raha kaitsekorralduskava täitmiseks? Kas ainult need asutused, mis on otse seotud rahvuspargiga või ka teised?

Kaupo: Teostamise vastutusalad on ära jagatud erinevate institutsioonide vahel, meie proovime fikseerida võimalikud teostajad. Näiteks külastus osas saab suurim vastutaja olla RMK. Samas näiteks teatud tüüpi pärandkoosluste osas, mis on väga spetsiifilised, võib näha ka vabaühenduste olulist rolli, nt korraldada talguid. Kaitsekorralduskava lihtsustab rahade taotlemist nendel ühingutel, mis ei ole riigieelarvest finantseeritud, nemad saavad samuti oma tegevusi läbi kaitsekorralduskava planeerida.  Ühest täitjat ei tule kindlasti.

Veljo: Nii Lümanda kui Kihelkonna valla koosolekud olid väiksemad, kas koosolekud ei võiks baseeruda Vilsandil?

Kaupo: Õhku visatud küsimus, täna võib juhtgrupi osas sellele mõelda, kui kohalikud näevad seda vajalikuna, siis võib küll.

Küsimus: Kas ei saaks e-maili teel koosolekuid läbi viia?

Kaupo: On inimesi, kelle jaoks võib internetipõhine suhtlemine olla raskendatud. Meilide saatmine ei jää aga kindlasti olemata, kõigile osalejatele saadetakse protokollid jne.  Kindlasti toimib tihe meilide saatmine ja foorumitesse ülespanek. Me võtaksime sisendeid kõikvõimalikest kohadest. Me sooviksime, et juhtgrupp käiks ka need koosolekud läbi, teatud nüansse ei saa meili teel edasi anda. Internet toimib protsessi taustal, aga me ei saa loobuda koosolekutest.

Aleksander: Saarel on mobiiliside ja internetiühendus nagunii halvad.

Kaupo: Me võime seda arutada koosoleku teisel poolel, Vilsandi esindajad võib-olla toovad ise välja, kui seda peetakse vajalikuks, et me eraldi tuleme siia sisendit küsima. Ajakava on pingul, selleks, et mõjusid piisavalt hästi arvesse võtta, püüame teha nii, et juhtgrupp oleks piisavalt esinduslik ja nad vahendavad infot kogukonna ja meie vahel.


Grupitöö otsustati läbi viia kahes blokis, esimeses blokis kolmes töögrupis ja teises blokis kahes töögrupis, alltoodud teemadel:
I blokk
I grupp – metsad ja sood
II grupp – poollooduslikud kooslused
III grupp – meri

II blokk
I grupp – rannik ja rahvuspargi jaoks olulised liigid
II grupp – maastik ja pärandkultuur

I blokk

I grupp – metsad ja sood
Esitles Urmas Lambut

Puit ja küte – Majanduslik väärtus, siiani on saanud seda rahvuspargis varuda.

Vääriselupaigad – Vanemad loometsaosad.

Püsiv vana mets – Püsivalt olemas olnud vanade puudega mets. Traditsiooniliselt võiks edasi majandada, parkmetsana teatud piirkondades.

Kadakametsad – Kinnikasvanud poollooduslikud kooslused, võiks nõnda teatud osa säilitada.

Üksikud olulised/silmapaistvad puud – Bioloogiajaama juures kadakas, Poopuu Väike-Vilsandil.

Poopuumets  - Väike Vilsandil

Kompleksseire ala – Jänese küla juures.

Ajalooline teedevõrk metsades – Võiks taastada.

Vanad majandamisest kõrvale jäänud metsad

Mõtete varupink

Omanike teadmatus oma õigustest.

Metssigade kõrge arvukus – teed sigade poolt üles tuhnitud.

Metsade võsastumine – kas võiks harvendada või mitte? Kes sellist asja läbi hakkab viima, kes seda pikaajaliselt suudaks hallata. Osa parkmetsast/püsivast vanast metsast on kujunemas metsikuks, kas osa metsa jätta looduslikule arengule või majandada parkmetsa moodi.

Kommentaarid

Arvo: Mida teha tormimurdudega, kui tekib mitu ha tormiheidet?
Urmas: Suurtelt aladelt saab ikka tormimurru ära koristada, kui on mitu hektarit murdu. Siin saarel pole vaja sellist eksperimenti korraldada, et mis siis saab kui see heide maha jääb.
Kadri: Metsadel on ka suur esteetiline väärtus.
Urmas: Püsiv vana mets võiks seda väärtust kanda. Samas on raske omanikule ette kirjutada, mida ta oma metsaga teha saaks?


II grupp – poollooduslikud kooslused
Esitles Pille Tomson

Rannaniidud – kõige ulatuslikumad plk-d mis Vilsandil pn nii rannas kui ka laidudel.

Loopealsed plaatlood – Kui palju neist tuleks taastada, kui perspektiivne see on jne.

Pooppuu salu – On püsinud avatuna tänu sellele, et seda on karjatatud. Praegusel kujul on läbimatu.

Poollooduslikele kooslustele tekkinud uued väärtused – Inventuure ja vaatlusi on vähe -  sellistel aladel võib leiduda väärtusi, aga seda ei ole põhjalikult uuritud. Põhjalikke taimekoosluse uuringuid sellistel aladel tehtud ei ole.

Teatud osa andmeid olemas:
Andrus Aumees
vaika65@hotmail.com Vaika-Vilsandi Linnuriik MTÜ

Kõreloigud – Saarel neid leidub, kas võiks kõre neisse taasasustada?

Inimeste tahe niite hooldada – On olemas ettevõtlike inimeste grupp, kes tahaks seda teha, aga samas saada kindlust, et asi on järjepidev.


III grupp – meri
Esitles Marju Erit

Transporditee (mereteede säilitamine) – Nii mere- kui ka maismaa tee, peaks olema võimalik seda korras hoida. (sadamakai pikendamine Vikati sadamas, ligipääsu parandamine).

Rekreatsioonilne väärtus – peaks jääma võimalus kasutada merd puhkuseobjektina, peaks saama võimalikult piiramatult sõita paatidega, purjekatega, ei tohiks olla olulisi piiranguid liikumisvahenditele, kiirustele, võimsustele.

Merekultuuri objektid – Majakad, päästejaam.

Kalapüük – peab olema võimalik säilitada kalapüügiga seotud tegevused.

Traditsioonilised püügiviisid – tuleks välja selgitada, kuidas on püütud. Info kogumise koht. Ei hakata peale suruma traditsioonilisi püügiviise, kogutakse ja säilitatakse teavet.

Lautrikohad – Oluline nende kohta teabe kogumine. Tuleks teada saada, milliseid kasutataks ja kui kasutatakse siis võiks taastada.

Ligipääs merele – Kaitse eesmärgist lähtuvalt on tähtis, et ligipääsuteed ümbritsevad kooslused säiliksid, samas on kohalikele väga oluline merele ligi pääseda.

Ehitistevaba rand – Ei tohi ehitada uusi maju rannale, et tohi olla tarastust.
 
Prügivaba rannik – Teatud pidude järel kuhjub randa palju prahti, kuidas seda ennetada, kuidas koristada?

Mitmekesine rannik – Maastikud rannikul, pangad, mudased rannad, kivised rannad jne.

Mereloomastik – Üldiselt kogu merefauna.

Linnustik – Väga tähtis väärtus, põhjus miks kaitseala loodi.
Pikaajalised seireandmed – Ilmastikuvaatlused, merevaatlused. Oluline säilitada andmetekogumine.

Teadlikkus – Tuleb selgitada piiranguid, tuleb õpetada kohalikke väärtustama ümbritsevat loodust. Teadlikust saaks näiteks tõsta nii viitadega kui ka koosolekutega, koolitustega.

Kalavaru – Mis seisundis kalavarud on, kuidas seda parandada? Milline perspektiiv oleks taastootmisel?

Mõtete varupink

Sildumiskohad – Võiks olla rohkem. Vikati sadamas vaja kaid pikendada.

Tuleohutus – ei ole reguleeritud. Probleem tõstatunud ka mujal, võiks käsitleda ka kaitsekorralduskavas. Võiks parandada tuletõrjevõimekust.
Urmas: Sisuliselt ainuke plaan, mis siin teha saab oleks tulekahju ennetamine.

Vikati sadama parendamine, vastavus vajadustele (täpsustada millised need vajadused täpsemalt on)

Küsimus: Kas maaomanik võiks kasutada kruusa ja liiva, mis meri on randa kandnud? Näiteks Maturahu otsas?
Marju: Omalt maalt võib kasutada, mujalt läheb kaevandamisena arvesse.
Veljo. Ilmselt on selleks vaja Keskkonnaameti luba.
Marju. Kui seal ei ole määratletud väärtuslikku elupaika, siis võib-olla saaks teha väikesaare puhul erisusi. Peab uurima, läheb probleemina kirja. Peab arvestama sellega, et mere ääres on tihti maa, mis ei kuulu kellelegi (JRO), peab täpsustama, kuidas seda kasutada.

Pilliroog, Furcellaria – probleemsed kooslused.

Mobiilside ühendus – ei funktsioneeri korralikult saarel.

Eraettevõtjal ei ole võrdseid tingimusi rahade taotlemisel. Kuidas inimeste entusiasmi täna hoida?

Vaja viia metssea arvukus 1972 aasta tasemele


II blokk
I grupp – rannik ja rahvuspargi jaoks olulised liigid
Esitles Kaupo Kohv

Mitmekesine rannik – Väga varieeruv rannik, oluline väärtus, haakub ka teiste väärtustega, näiteks on täis ehitamata.

Unikaalsed rannikukooslused – Oluline suunata karjatamist, oluline on et lammaste karjatamine ei ulatuks päris randa välja, et nad ei sööks soolalembeseid liike ära.

Abajaloigu põhjakallas – Käpalised, muud kaitsealused taimed.

Halofiilsed kooslused – Võiks säilitada majandamiseta.

Vesiloo taimekooslus -  Säilib majandamiseta.

Plaatlood – Kitsa ribana mere ja maismaa vahel. Suhteliselt kitsad alad. Tuleks inventeerimisandmed üle vaadata, mis on plaatloodude tegelik ulatus.

Mändre kompleks, bioloogiajaam – Uurimiskompleksid, võiks uurida liikiderühmi, mis on jäänud tähelepanu alt kõrvale – näiteks putukad.

Aarma allikas – Rannikul paiknev allikas.

Teadlikkus – Oluline anda infot kaitstavate liikide kohta.

II grupp – maastik ja pärandkultuur
Esitles Pille Tomson

Tuulikud – Kokku on olnud seitse tuulikut, neli hetkel püsti, kahe tuuliku emapuud püsti.

Vilsandi tuletorn

Vanad võrgukuurid - 50-60 tk, kaaluda taastamist. 

Vanad hooned – päästejaam, taluhooned jne. Ka nendest hoonetest, millest midagi säilinud ei ole võiksid olla rekonstrueeritud näidised.

Suuline pärand – Suhteliselt uurimata, aga samas on ikkagi siiani teada legendid iga Vilsandi talu kohta.

Aarma allikas – Palju legende ja jutte selle allika kohta.

Tuletorni alus 

Kasarmu diislijaam

Tontjaagu mägi ja muud olulised vaatekohad – Tuleks teatud kohtades avada vaadet merele, selleks tuleks täpsustada kindlad kohad, kus seda tegema peaks.

Vanad talukohad – Asustuskultuur, võiks eksponeerida.

Kiviaiad – Praegu kadakatesse kasvanud, mereääres olid võrguaiad.


Kivist käiguteed – Ühelt neemelt teisele rajatud kivist teed. (näiteks Sauelahe juures)

Külakapsusmaa – Kapsapõld, kus kasteti mereveega kapsaid

Vilsandi 3 kõrtsi

Surnuaed

2 hauda tuletorni juures – Võiks ära tähistada, anda infot sinna maetute kohta.

Laevakiilud rannas

Vilsandi tulekahjukell

Loonalaiu talukompleks – Säilinud talukoht. Peeter Alli majapidamine, Eesti esimene auriku-omanik. Kõige läänepoolsem maja Eestis.

Vilsandi saare perenimed.

Mõtete varupink

Vanade talude kohta vähe infot, seda infot on koondatud ja kokkuotsitud Aumees teab

Vaateplatvormid
Margit: RMK tegeleb selle murega.

Väikekiskjate suur arvukus.